Ilvese küttimised - käpp sõra vastu

Postitas Aasta Loom - P, 18.02.2018 - 09.00
Avapilt
Sisu

Põldudega liigendatud metsaservad ja mustikarikkad palumetsad pakuvad praegu metskitsedele toitu ja varju. Ilves hoidub kitsede lähedusse.
Foto: Remo Savisaar

 

Lõpuks on talv kohal! Paistab teine vähemalt esialgu mõnusa olekuga. Palja maaga alanud külmad kaanetasid mädad kohad ja üleujutatud alad. Vähemalt kõndides pääseb teatud ettevaatuse korral igalt poolt kuiva jalaga läbi. Kohev ja koorikuta lumikate on just paraja paksusega – ei takista liikumist, näitab jälge, võimaldab maapinnalt toitu kätte saada, mõnedele liikidele pakub sooja öömaja või aitab maskeeruda.

Pojad liiguvad koos emaga. Nad on ülalpeetavad, kes käivad koolis – õpivad vanemalt elutarkusi. Emailvesel lasub suur vastutus. Murda tuleb sedavõrd, et kõik oleksid söönud. Poegadest veel jahipidamisel kasu pole, nad pigem segavad. Kitse murdmisest jääb puudu kehakaalust ja kogemustest. Kui emaga midagi juhtub (kütitakse või jääb auto alla), siis pojad enamasti hukkuvad. Hiirerikkal aastal võib mõni imekombel kevadet näha.

Ilves hoidub kitsede lähedusse. Jänes oleks meelepärane saak, aga teda on sedavõrd vähe, et ilvese küüniste vahele sattumine on pigem juhuslikku laadi. Tänu kärntõvele ja hiirevaesele aastale on lõpuks rebase ning kähriku arvukus langenud. Kohatud kährik murtakse, aga toiduks tarvitatakse ainult nälja korral. Rebast süüakse parema puudusel sagedamini. Noortele rebastele meeldib liikuda piki kinnikülmunud kraavi põhjasid. Neid on kaval rünnata ootamatu hüppega kraavi kaldalt. Kõrguste vahe annab eelise. Vahel ei võimalda libe jää äkkstarti ja ohver kaotab murdosa sekundist, mis eraldab elu surmast. Seda kõike ilves teab varasemate kogemuste põhjal.

Ilves eelistab üksinda toimetavaid kitsesid. Mingil põhjusel pole need sobivas talvitusgrupis endale kohta leidnud. Üksinda on raske toitu otsida, vahti pidada ja välja puhata.  

Põllul grupis tegutsevaid metskitsesid jälgib ilves varjatud paigast kaua. Lagedal pole mõtet rünnata. Tuleb ära arvata tõenäoline metsa naasmise rada ja jääda sinna varitsema. Loom, kellele panustatakse, on varasema käitumise põhjal otsustatud. Kui juhus ei taha teisiti, siis saab siit nädalajagu või kauemgi toitu. Raielangil tuleb rünnaku suund valida nii, et ohver põgeneks üle hagude. Raiejäätmetes tormates annab käpp sõrale eelise.

Põldudega liigendatud metsaservad ja mustikarikkad palumetsad pakuvad praegu metskitsedele toitu ja varju. Kogunemiskohtadeks on ka lehtpuu-, eriti haavalangid. Sealt saab toitaineterikkaid pungasid ja peeni võrseid. Põhitegevuseks on ilvesel kaprade jälgimine. Paksu koorikuga kaetud lume korral võib ilves kurnatud kitsesid murda valikuta.

Praeguse talve puhul selline nipp ei toimi. Elujõudu täis saakloom pääseb enamasti terve nahaga. Iga ebaõnnestunud rünnak kulutab energiat ja sellele järgneb aeganõudev taastumisperiood. Kasulikum on rünnata harvemini, aga kindla peale. Selliste olude puhul toimib ilves tõelise „kitsearstina“ - välja selekteeritakse parasiitide poolt kurnatud või muude tervisehädadega isendid. Järelejäänutest moodustub elujõuline populatsioon. Ilvesega asustatud piirkondades on kabrapullide sarvedki massiivsemad.

Vahur Sepp