Rebane ja ilves

Postitas Aasta Loom - N, 08.03.2018 - 15.26
Avapilt
Sisu

Rebane on tänavu talvel maias ilvese murtud saakloomadest matti võtma. Koerlasena suudab ta edukalt ilvesest ülejäänud ja hiljem ärakülmunud liha ja konte närida. Kaslaste lõuad seevastu kivikõva toidu järamisega hakkama ei saa.
Foto: Janek Joab
 

Veebruari teine pool ja märtsi algus on tõeliselt põhjamaise talve nägu. Öisel ajal on termomeetri näit pidevalt madalam kui 10 miinuskraadi ja lundki on parasjagu. Ilvesele tähendab see, et murda tuleb tavapärasest sagedamini. Kütitud metskitse juurde ei saa kauaks mõnulema jääda. Kabra korjus jäätub varsti kivikõvaks. Kaslaste lõuad ja hambad ei ole loodud kontide ja läbikülmunud liha närimiseks. Jääb üle kareda keelega toidu lakkumine. See on siiski hädaabi ja tõsise pakase korral kõhtu ei täida. Tuleb minna jälle jahile.
Rebasel on kogu aeg kõht tühi. Sellel aastal on hiirtega kehvasti. Raibet ka ei ole. Kitsed ju täis elujõudu. Kestva pakase korral kulub palju energiat kehatemperatuuri hoidmiseks. Selleks, et ellu jääda ja mitte nälga surra, tuleb ära kasutada iga vähegi lootustandev võimalus.
Põnev on jälgedest lugeda, mis juhtub siis, kui reinuvaderi tee ristub ilvese värske rajaga.
Kõigepealt ta peatub ja hindab olukorda. Ei mingit hirmu ega paanika märki. Vahel järgnetakse ilvesele. Ei mingit tormamist. Ikka tasa ja targu. See tähendab, et ees läinud jälgede peremehel on kõht tühi ja ta peab jahti. Jääb lootus, et tugevama küti laualt pudeneb midagi kontvõõrale. Pidevalt maastikku hinnates põikab rebane aeg-ajalt rajalt kõrvale: vältida tuleb kohti, kust metsakass võiks ootmatult rünnata.
Vastupidi jälgi minek tähendab, et ilves on lahkunud külmunud ja lumme maetud saagi juurest. Rebane on koerlane ning kontide ja külmunud liha närimine on temale täiesti jõukohane tegevus. Liikuma peab ikka väga ettevaatlikult. Rebane teab, et ilves teab tema plaanidest. Kogu hästi lõhnav jäljerida võib olla lõks. Kuus tundi varitsust sobivas kohas ei ole ilvese meelest sugugi pikk aeg ja vahel tasub ära. Enamasti langevad saagiks alla aasta vanused ja kärntõvest kurnatud rebased.

ilvese murtud rebane
Rebane peab vaatama, et ise kavala metsakassi saagiks ei lange! Rebast pikki tundi varitseda pole ilvese jaoks mingi probleem.
Foto: Kalmer Lehepuu

 

Matkasell või muidu loodushuviline peaks järgnema rebasele, kes liigub suunas, kust ilves on tulnud. Hea õnne korral võib sealt leida palju põnevat – kuidas ilves on jahti pidanud, keda tabanud, mida saagiga teinud jne. Pole olemas ühtegi nii põnevat raamatut kui on „metsaraamat“. Oska ainult lugeda!
Vahel ei lase rebane end ilvese jälgedest häirida. Võib-olla on tal siis midagi tähtsat ees või
kindel kõhutäis kusagil ootamas. Asi võib olla ka ilveses. Ajab teine oma pulmaasju, märgistab territooriumi ja otsib kontakte liigikaaslastega. Rebase meelest liigub palju ja mõttetult. Sellisest tuleb igal juhul eemale hoida.
On lausa müstiline, kui palju informatsiooni suudab rebane ilvese jälge nuusutades ja vaadates saada. Metsas on palju sulelisi ja karvaseid, kes tänu ilvesele elavad raske aja üle ja veavad kevadesse välja.

Vahur Sepp

Vaata lõpetuseks ka ilusat videot rebasest, kes heidab magama otse koolilaste rajakaamera ette!