Jäädvustame Karula, Soomaa ja Vilsandi rahvusparke

Postitas Looduskalender - R, 16.03.2018 - 11.11
Autorid

Keskkonnaameti üleskutse

Foto Andres Hendrikson

Image
Enne päikesetõusu Kuresoo rabas Soomaal
Sisu

Enne päikesetõusu Kuresoo rabas Soomaal

Jäädvustame 25-aastaseks saavaid Karula, Soomaa ja Vilsandi rahvusparke

8. detsembril 2018 täitub veerandsada aastat Karula, Soomaa ja Vilsandi rahvusparkide loomisest, mistõttu kutsume jäädvustama rahvusparkide loodust ja inimest selle keskel.

Tähistamaks Karula, Soomaa ja Vilsandi rahvuspargi 25. sünnipäeva kutsub Keskkonnaamet pildistama terve aasta vältel rahvusparkide loodust ja kultuuripärandit. „Soovime juhtida tähelepanu rahvusparkide loodusmaastike ja kultuuripärandi erilisusele, sealhulgas inimese rollile rahvusparkide maastike kujundamisel ning elava kultuuripärandi säilitamisel. Seetõttu kutsumegi kõiki rahvusparkide külastajaid, loodushuvilisi ja kohalikke elanikke lastest eakateni tegema vahvaid pilte rahvusparkides toimuvast,“ lausus Krista Kingumets, Soomaal tegutsev Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist.

Fotode postitamisel autori Facebooki või Instagrami kontole palume lisada teemaviite # (hashtag) abil pildi juurde foto tegemise asukoht: #Karula, #Soomaa või #Vilsandi. Fotole on soovitatav lisada ka allkiri, mis iseloomustab pildil toimuvat või pildi tegemise asukohta.

Kõik 16. märtsist kuni 19. novembrini postitatud fotod osalevad meeneloosides, mis viiakse läbi mai-, augusti- ja novembrikuu lõpus.

Peaauhinnaks on matk Keskkonnaameti retkejuhiga võitjale ja tema viiele kaaslasele neile huvipakkuvas rahvuspargis. Peaauhind loositakse välja kõigi pildistajate seast, kes märgivad foto juurde lisaks rahvuspargi teemaviitele ka #Keskkonnaamet. 

„Meie rahvusparkide matkarajad pakuvad elamusi nii loodus-, kultuuri- kui ka spordisõpradele – Vilsandil võib vaadelda linde, orhideid või hea õnne korral isegi hülgeid, Karulas saab ronida nii vaatetorni kui künka tippu kuppelmaastikku imetlema ja Soomaal saab suurvee ajal kanuudega avastada muidu ligipääsmatuid paiku,“ rääkis Kingumets rahvusparkide mitmekülgsetest matkamisvõimalustest.    

Eesti rahvusparkidest kõige väiksem ja künklikum rahvuspark on Karula, mille eesmärgiks on hoida Lõuna-Eestile iseloomulikke metsa- ja järverikkaid kuppelmaastikke. Karulas võib hea õnne korral märgata must-toonekurge, kalakotkast, väike-konnakotkast ja mudakonna.

Rabade- ja jõgederohke Soomaa eripäraks on pea igal aastal korduvad üleujutused, mil liigutakse haabjatega. Soomaal elavatest liikidest on tähelepanuväärsemad meie suurkiskjad – hunt, pruunkaru ja ilves.

Vilsandi on aga meie kõige merelisem rahvuspark – tervelt 2/3 rahvuspargist on veeala! Rahvuspargi aladel talvitub kogu maailmas ohustatud linnuliik kirjuhahk ning seal asuvad Eesti suurimad hallhülge lesilad. Sealne piirkond on sobivaks kasvukohaks 32 erinevale orhidee ehk käpalise liigile.

Rahvusparkide väärtusi ilmekalt edasi andvad fotod leiavad kajastust rahvusparkide Facebooki lehtedel ning kaitsealade kodulehel: www.kaitsealad.ee

Täpsem info üleskutse kohta on samuti leitav kaitsealade kodulehelt.

 

Lisainfo:

Krista Kingumets

Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist

krista.kingumets@keskkonnaamet.ee

5562 4391