Nädal metsas. Ilvese jooksuaeg kestab.

Postitas Aasta Loom - E, 19.03.2018 - 14.18
Sisu

 

 

Märtsipäike pani ka pasknääri laulma. Kindlasti ei ole paljud seda ilusat vidistamist veel kuulnud. Lihtsaks põhjuseks, et pajuharaka väga kaunis laul on niivõrd vaikne. Samuti laseb lind laulupaelad lahti vaid siis kui on väga turvaline olla. Video lõpupoole on lõik, kus nokaga lund kühveldadatkse. Selle tegevuse hääl on pea sama vali kui eelnevalt kõlanud laul, ehk laul on veelkord väga vaikne. Pole siis mingi ime, et tema imepärane lauluoskus suurt kuulsust kogunud pole. 

 

Pajuharaka laul jätkub ka teises videos. Kogu metskitsedega lõigu taustal on kuulda kuidas sädistab. 1:20 ja 1:27 peal ja sealt edas on kuulda laulust valjemat kädistamist - pajuharakale rahva poolt antud nime otsene põhjus. On ju täitsa harakas! Video teeb huvitavaks see, et pasknääri laul paneb noore, sarvedeta sokukese kuulatama ja kõrvadega hääle suunda peilima. Seejärel hakkab ta linnu laulu saatel piiksuma. Võib oletada, et linnu laulus olevad sarnased viled panid ka soku häält tegema. Kari oli ju koos ja sokukese enda emagi kohe kõrval, piiksumine ei tundunud seekord kitsede omavaheline suhtlemine olevat. Kui kitsed koos piiksuva sokupoisiga eemale metsa alla kaugenesid, lakkas ka pajuharaka laulirida ja hakkas hoopis kädistama. Justkui märgiks, et see duett talle meeldis ja miks sokk nii ruttu minema läks. Päris hästi kõlas ju kokku. Näis, et pasknäär isegi matkis sokukese piiksumist. Lihtsalt oletus. Metsaelu jälgides ongi tore oletada ja mõistatada. Mõni oletus läheb täppi, teine mitte.  

Täiskasvanul sokul muidugi päris uhke kroon pähe kasvanud. 

 

ilves
Ja aasta loomast endast. Kivihunnikus asuva mägramaja juurest leidsin suured isailvese käpajäljed. Ilveste jooksuaeg kestab täistuuridel. Kui jäljelund jagub, tasub metsas uurimas käia. Pildil olev jälg oli astutud vahepealsete soojade sulailmade lõpul. Tõenäoliselt päikeseloojangu ajal õhtul, kui lumi veel päevasoojast pehme. Isailves teeb praegu suuri tiire, mis katab mitme emaslooma kodupaigad. Suure vantsimise peale hakkab kõht pilli lööma ja siis teebki ta asja kas metsloomade söötmiskohtade, soolakute või mägra ja kähriku elupaikade juurde. Kus iganes metsaelu vilkam ning suurem võimalus saaki tabada. Näljast kurnatud ja räsitud peigmeest ei võetaks ju jutule. Lisaks käivad ka pruudid ise neis samades kohtades jalutamas.

 

kährik
Esimeste suladega sai eelnevalt sama kivihunniku juures käidud talveunest ärganud mägra jälgi otsimas. Lootust oli, sest sügisel oli vähemalt üks loom siin olemas. Sel korral olid vaid kährikud kõvasti sisse-välja käinud. Ka neil käib praegu jooksuaeg. Õhtuti ajavad metsast kostuvad kõhedad häälitsused külakoerad haukuma. Samuti on praegu võimalus kährikuid pimedal ajal autoteid ületamas näha. Kuigi monogaamsed paarid saavad vähema ringijooksmisega hakkama, leidub palju üksikuid, kel asjaga kiire taga. 

 

mäger
Nüüd peale sula selgus, et mäger täitsa olemas ja ka sulaga väljas käinud. Pikkade küüniste jäljendid jäljes veelgi suuremaks sulanud. 

 

mäger
Mägra tatsumised. 

 

kits
Sama kamp kes pajuharaka kontserdil käis. Pildilt võib ekslikult lugeda, et vana sokk norib kitsega tüli. Tegelikult söödi rahulikult koos ja pildil hetk, kus peale ümbruse kuulatamist taas nosimist jätkatakse. 

 

Loo lõppu üks päris sigadus. Rajakaamera aku kaablid tundusid põnevad ja olid üsna ära lätsutatud. Kaamera jäi õnneks terveks ja on uuesti üleval. 

Sildid

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.