Ilvesehakatistel raske aeg

Postitas Aasta Loom - N, 26.04.2018 - 09.00
Avapilt
Sisu

Juba veebruari lõpust saadik on eelmisel kevadel sündinud ilvesed omapäi liikumas ja ise toitu hankimas.
Foto: Remo Savisaar

 

Sinilill on õitsemisega jõudnud kulminatsiooni ja ülane kohe alustamas. Talve lõpus ja varakevadel peetud pulmadest on ilvesel möödas rohkem kui kuu. Isastel omavahelistes jõukatsumistes saadud haavadki terveks lakutud. Püsitakse isiklikul territooriumil ja kismasid naabrimeestega välditakse.
Tiinestunud emailves jälgib kiivalt, et mõni suguõde tema kodupiirkonda ei satuks. Isailvestesse tuleb suhtuda kui paratamatusse. Neid lihtsalt ignoreeritakse. Pealegi võib rasketel aegadel üht-teist isaste „toidulaualt“ poegade kõhtudesse pudeneda. Praeguseks on emailvesel koht, kus mais poegida, välja valitud. Selleks sobib kõrvaline paik (kuhu inimesel asja pole) kusagil tuulemurrus.
Tõenäoliselt on seal tihe kuuse järelkasv. Pesa ehitamisega ilveseema end vaevama ei hakka. Sobib mõni kuiv hästi varjatud lohk murdunud tüve all või kännu jalamil. Poegi saab olema 1-2, harva 3. Noortel, mais aastaseks saavatel ilvestel on keerulised ajad. Vähesed jahikogemused ja nõrk füüsis ei tee toidu hankimist lihtsaks. Kogu talve hoolitses ninaesise eest ema, aga veebruari lõpust alates tuleb iseseisvalt hakkama saada. Metskitse, ilvese põhitoitu, on palju, kuid tema murdmine noorele üle jõu käiv ülesanne. Iseasi kui talv oleks olnud raske ja kitsed kevadel nõrgukesed. Täiskasvanud ilvestel sellega probleeme pole - nemad suudavad igasuguses konditsioonis kitse murda.
Teismelistel ilvesehakatistel oleks tarvis keskenduda jänesele, laanepüüle ja hiirele. Paraku sellist saaki meie metsades napib. Kuigi ilvesed on tuntud gurmaanid, ei saa noorukid toiduga pirtsutada – hädaga kõlbab ka konn.
Teine mure on veel – pole oma kodu. Igalt poolt aetakse ära. Hea kui õnnestub pääseda kerge nahatäiega. Vanad ilvesed võivad kohmakamaid, nende territooriumile sattunud noorukeid isegi murda. Vaba ala leitakse katse-eksituse meetodil. Edaspidi tuleb seda ka kaitsta. Emaste ja isaste ilveste territooriumid kattuvad. Isased hõivavad suurema ala ja üritavad asjad sättida nii, et kohtuda oleks võimalik mitme emasega.
Esimene iseseisva elu aasta on kõige raskem, paljud hukkuvad. Eluõiguse saavad tugevamad ja leidlikumad. Nendel noortel ilvestel, kes suudavad kõik esilekerkinud probleemid lahendada, muutub elu edaspidi lahedaks.


Vahur Sepp

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.