Kaamerapildis saab ajuti näha suuri valgepõsk-laglede parvi

Postitas Looduskalender - R, 11.05.2018 - 09.09
Autorid

Veebikaamera pilt Hagnat, LK foorumist

Image
Soojad ilmad on rannikul rohu kasvama pannud….
Sisu

Soojad ilmad on rannikul rohu kasvama pannud….

 

Valgepõsk-lagle        Branta leucopsis

 

Kevad edeneb: laukhaned on meilt põhja poole lahkunud, tumedate alatiibadega rabahanede üksikuid salkasid veel kohtab õhtusel ülelennul. Meie oma hallhaned juba hauduvad pesadel.

Vaadelda jäävad meil hanelistest massilised ning häälekad valgepõsk-lagled. Kevadisi läbirändajaid võib meil toitimispeatusel olla kuni paarsada tuhat ja kuni kolmandik nendest viibivad, toituvad ning ööbivad Matsalu rannaniitudel ja karjamaadel, kus hea vaatevälja tõttu ümbrusele suht ohtu olemine. Kunagi ei toitu lagleparves kõik linnud korraga  - keegi peab vahti, et oht oleks varakult märgatud (seda on näha ka Kevadrände veebikaamera pildilt).

Valgepõsk-lagledele on nime andnud valge põsk. Kirjeldada nende välimust pole keeruline ning teiste hanelistega segi ajamist pole ajaliselt ka enam karta. Musta sulestikuga on nende kukal,lühike ning jäme kael ja saba. Seljasulestik hallitriibuline ning alapool valge. Pea ümara kujuga, nokk ja jalad mustad. Kehakaalu kuni paar kilo, kusjuures isaslindude kaal jääb mõnisada grammi suuremaks, aga välimuses see eriti ei kajastu sest sulestik on sugupooltel sarnane.

Lennupildis ei maksa otsida kolmnurga kuju, pigem näeb see valgepõskedel välja veidi korrapäratu U-kujundina.

Lennupildile juhtisime tähelepanu seetõttu, et varahommikuti siirdutakse toituma sisemaa rohumaadele ja muidugi rannikust mõnekümne kilomeetri kaugustele põldudele (talupidajatele paras nuhtlus, kuid kahjustusi ikka kompenseeritakse, aga see on hoopis teise jutu teema). Õhtusel ajal võime uuesti rannikule ööbima suunduvaid linnuparvi märgata või ka päevasel ajal, kui mõni toitumiskoht on suure hulga lindude poolt ammendatud.

Paari nädala möödudes alustatakse rännet tundraaladele pesitsema.

Meile jääb pesitsejad kuni sadakond paari. Pesitsuskohad on sarnased hallhanede omadele – väikesaared, kus oleks murukasvu, põõsaid ja mõni puu, suurust võiks olla paarkümmend hektarit.

Valgepõsk-laglede kevadine suur arvukus juba märkamata ei jää.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.