Taimestikus oli paraku märgata võõrliigi vesikatku jõudsat kasvamist aga samas leidus nii vesikupu lehti, kui veel avanemata õisi.

Jõekallastel avasid võhumõõgad oma esimesi õisi ning vees sirgusid vesikuused.

Foto Wikimedia Commons

Selliselt vesikatk õitseb, aga harva. Vesikatk on kahekojaline ehk on olemas nii isas- kui emastaimed.

Kanada vesikatk       Elodea canadensis

Ega see veetaim, mis paljudele tuttav, aga kohutava nimelisandiga nii hull tegelikult pole.

Katkuks kutsuaksei seetõttu, et levib maru kiiresti olgu tegu voolava või seisva veega ning soodustab veekogude kinnikasvamist.

Taim ei kasva kunagi päris veepinnani ehk jääb veesiseseks. Soodsates oludes võib harunev taim kasvada kuni pooleteise meetri pikkuseks, tavaliselt vaid kolmandik sellest. Imeõhukesed lehed kasvavad kolme kaupa männases: umbes sentimeetri pikkused ja kuni kolm millimeetrit laiad, pikimunajad ning peenelt saagja servaga.

Kuumadel suvedel, kui põdrad järvedesse kõikvõimalike vereimejate eest peitu lähevad, söövad nad vesikatku tihnikutes taimi meelsasti ja seda pidavat tegema ka teised taimetoidulised loomad.