Marmorvähk

 

Marmorvähk       Procambarus virginalis

 

Tutvustame alustuseks mullu ja tänavu meie vetest avastatud võõrliike.

Kevadel leiti katsepüükidel marmorvähke Narva veehoidlast. Kuid alustame sealt, kus liik Euroopas levima on pääsenud.

1990-datel aastatel müüdi marmorvähke Saksamaa zookauplustes akvaariumi huvilistele ja sealt tema leviminegi. Hilisemad uurimused kinnitavad, et tegu on USA Georgia ja Florida osariikides voolava Satilla jões elutseva liigi Procambarus fallax muundunud liigiga.

Mille poolest kena välimusega marmorvähk meie jõevähkidele ohtlikuks konkurendiks võib kujuneda?

Marmorvähid on ainsad kümnejalaliste seltsi kuuluv vähivorm, kes paljuneb patogeneetiliselt ehk ilma viljastamata. Vaid üks isend võib kaasa tuua uue, kiiresti paljuneva populatsiooni alguse.

Probleemliigiks on kujunenud marmorvähid näiteks Madagaskaril.

Kuid meie looduses võivad marmorvähid hakkama saada isegi väikestes tiikides, mis talvel kinni jäätuvad.

EU-s seadustati liik invasiivseks võõrliigiks ja marmorvähkide riikidesse sissetoomine, kasvatus, müük või loodusesse laskmine on juba seadusega keelatud. 

Marmorvähi uurimise ja ohjamise väljatöötamisega tegeleb Eesti Maaülikool, et kaitsta meie jõevähki uue ning ohtliku võõrliigi eest.

Ogapõskne vähk

 

Ogapõskne vähk      Orconectes limosus

 

Mullu oktoobri püüdsid kalauurijad katsepüügil Pärnu jõest kümme isendit ogapõskseid vähke: kaks emast ning kaheksa isast. Varemalt polnud liiki Eestis kohatud, aga saabumist meie vetesse osati oodata. Korduspüük paari nädala eest kinnitas veelkord liigi olemasolu.

Kust ogapõsksed vähid pärit ja kuidas meieni levinud?

Põhja-Ameerika idarannikult nii USA osariikidest, kui Kanadast - sealsete selgeveeliste jõgede ning järvedes asukas.

Euroopasse toodi liik juba kaheksateistkümnenda sajandi lõpuaastatel Saksamaale, Prantsusmaale ja Poolasse korvamaks nende riikide vähikatku poolt laastatud vähivarusid.

Sealt levis liik ümberkaudsetesse riikidesse, isegi Inglismaale. Tasapisi Valgevenesse, Leetu ja Lätti. Huvitav, et Skandinaavias pole võõrliiki seni avastatud.

Kuigi ogapõsksed vähid ise on vähikatku suhtes immuunsed, aga paraku levitavad nad seda ohtlikku tõbe. Meie jõevähkidest pisematena ei paku liik Euroopas asendust ka toiduvähina.

Mis meie jõevähke siis ohustab?

Meie looduses elutsevated jõevähid omavad äärmiselt olulist kohta veekogu ökosüsteemis.

Eesti veekogud on enamalt jaolt liigtoitelised, kuid arvukas jõevähkide asurkond pidurdab nii veetaimestiku kasvu veekogudes, kui orgaanilise ainese settimist.

Meie jõevähke ohustavad peamiselt vähikatk ning vähkide võõrliigid. Juba 2006. aastal jõudis vähikatk mandrilt Saaremaale.

Täna tutvustatud ehk viimase aasta jooksul meil avastatud liikidele tutvustame lähiajal ka varem saabunuid, et üldpilt selgem oleks.

Võõrliikide leidmisest peaksime tingimata teatada keskkonnaametile: info@keskkonnaamet.ee