Milliseid karbipoolmeid rannaliivalt leiame?

Postitas Looduskalender - R, 03.08.2018 - 12.12
Autorid

Fotod Tiit Hunt

Sisu

Rannailmad kestavad. Põhjaranniku veesoojus jääb alla kümne kraadi, kuid peaks lähipäevadel oluliselt soojenema. See eest läänerannikul alla kahekümne viie kraadist vett naljalt polegi.

Randades uurivad lapsed vanematelt inimestelt üpris sageli kaldaliivale uhutud karbipoolmete kohta: kus need loomad elavad ja mida teevad?

Meie merevees elutsevate karpide poolmed on ühendatud lukusidemega ning karbid kontrollivad neid sulgurlihaste abil. Vees on karpide poolmed veidi avatud, et vesi ja muidugi seal leiduv plankton ning hapnik karbiservades olevate „ripsmetega“ saaks kenasti omandatud. Karp suleb vähimagi ohu puhul koheselt oma karbipoolmed.

Söödav südakarp

 

Söödav südakarp       Cerastoderma glaucum

 

Söödav südakarp on meie rannikumere elutsev tavaline limus. Karbi pikem külg võiks olla umbes kolme sentimeetrine, ribilise ja kiirelise valkja kojaga.

Limus elutseb tavaliselt suhteliselt madalas merevees, kus sügavust kuni kümme meetrit, harva sügavamal. Vajadusel võib kaevuda liivasesse merepõhja ja suudab jala abil liikuda isegi väikeste hüpetega.

Toitub merevees elutsevatest pisiloomadest või leitud jäänustest, liivateri katvatest bakteritest kuid ka räni- ja sinivetikatest.

Lestadele ja kammeljatele on omakorda südakarbid toiduks, samuti sukelpartidele.

Balti lamekarp

 

Balti lamekarp       Macoma balthica

 

Balti lamekarbid on värvilt roosakad või valkjad, õhukese ning hapra kojaga, mis umbes kaks ja pool sentimeetrit oma pikemas parameetris.

Nemad eelistavad madalat riimvett, kus kaevuvad ülemiste kihtide põhjamudasse, et sealt filtreerida oma toidus.

Taluvad meil elutsevatest karpides kõige paremini merevee soolsuse vähenemist. Elutsetakse kuni neljakümne meetri sügavusega aladel.

Lamekarpidest toituvad paljud kalaliigid ja nad ise on hinnanguliselt meie arvukaim merekarp.

Söödav rannakarp

 

Söödav rannakarp        Mytilus edulis

 

Söödav rannakarp on pikliku kujuga ja tema eesots aheneb tugevalt. Sinakasmusta koja värvusega, millel pikkust paar-kolm sentimeetrit.

Rannakarbid elutsevad koos päris suurte kolooniatena, kinnitudes meres leiduvatele kõvadele pindadele oma sarvkiustikuga. Nõnda paigal püsides toitutakse veest hõljumit filtreerides.

Toiduks lestadele ja kammeljatele ning eluks olulised sukelpartidest hahkadele.

Paljud meist on konserveerituid rannakarpe kauplustest ostnud. Konserve valmistatakse nendes riikides, kus merevee soolsus suurem, seal kasvatatavad karbid on juba kaubanduslikus mõõdus: näiteks Taanis.

Liiva uurikarp

 

Liiva uurikarp      Mya arenaria

 

Liiva uurikarp on suurim, valkja kojaga ning kuni kümne sentimeetrise pikkusega, meile laevade ballasteveega saabunud võõrliik.

Soojalembene liik elutseb kuni neljakümne meetri sügavuseni ja on meil juba suhteliselt arvukaks muutunud.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.