VIDEO: metsistest sügisesel ajal

Postitas Looduskalender - R, 26.10.2018 - 16.00
Autorid

Pildistas ja video salvestas Ahto Täpsi

Image
Metsis
Sisu

Metsis

 

Metsis ehk mõtus      Tetrao urogallus

 

Euroopa suurimad kanalised, isas- ja emaslinnud erinevad üksteisest oluliselt soolise  dimorfismi tõttu nii suuruse, kui sulestiku värvuse poolest.

Meie looduse põlisliik ja sümbol. Hoolimata kaitsealususest väheneva arvukusega. Meie looduses pesitseb vast poolteist tuhat metsiste haudepaari (tegelikult loetakse metsisekukkede arvukust). Teadaolevalt pole metsiseid Lääne -Eesti saartel enam kohatud: liik kadus Saaremaalt juba 1830-nendatel aastatel, Hiiumaalt alles poole sajandi eest.

Metsised on päevase eluviisiga ja suhteliselt paiksed linnud, tegutsedes kevadise mängupaiga läheduses, milleks sobivad kuni saja aastased ja vanemad siirdesoo männikud ja mida kasutatakse pikki aastaid. Täisealised metsisekuked jäävad ka vastu talve mängupaikade lähedusse. Metsisekanad koos tänavuste noorlindudega eelistavad pigem keskealisi männikuid.

Kui suvine-sügisene toidulaud oli metsistel rikkalik, siis talvise toidu moodustavad enamalt jaolt männiokkad ehk siis toitutakse puudel, mitte nagu suvisel ja sügisesel ajal maapinnal. Kui lumikate talvel tervet metsaalust ei kata otsitakse lisaks maapinnalt kanarbikuliste vilju.

Miks me metsiseid praegusel ajal metsateedel võime kohata? Talvise koreda toidu seedimiseks on vaja neelata väiksemaid kruusateri või kivikesi ehk gastroliite, et metsised saaksid oma lihasmaos sööta peenendada nagu teised kanalisedki.

Kaks metsisekana ja kukk olid metsateel, kui autoga sinnakohta jõudsin ja nokkisid teel kruusa

Foto Arne Ader

 

Metsisekana

Metsisekana

Sildid

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.