VIDEO: Hilistest rästikutest

Postitas Looduskalender - R, 09.11.2018 - 16.16
Autorid

Video Ahto Täpsi

 

Näeme, kuivõrd aeglane ja ka ettevaatlik on roomaja liikumine

Sisu

 

Harilik rästik ehk rästik         Vipera berus

 

Eestis tunti ja tähistati ussimaarjapäeva ehk „usside magama minemise päeva“ juba 16. sajandil ikka 8. septembril, mis pühana jäi unustusehõlma vast möödunud sajandi alul.

Mitmed tuttavad on viimase paari nädala jooksul rästikuid liikumas kohanud ja oleme vaaginud põhjuseid sest kõike kliimasoojenemise „kraesse“ ajada tunduks veidi lapsik.

Rästikud on pikaealised, elukoha suhtes paigatruud ja talvitutakse aastaid, vahel koguni hulgakesi (ka koos nastikute, vaskusside, kärnkonnade või  vesilikega) samades paikades vahel kuni mõnisada isendit. Viimasel kümnendil on täheldatud rästikute liikumist talvituskohtadele oktoobrikuu esimesel poolel, ilmade külmenedes. Tänavune sügis oli soe, aga enne külmalainet, mis polnud küll rästikutele eluohtlik oleksid roomajad pidanud siiski juba peidus olema. Aga võib-olla kadus suvega eelnenud aastate talvituskoht – lammutati mõni vana vundament, toimus lageraie, mis lõikas tee talvituskohale, aga kõik jääb ju oletusteks. Siiski peab rästikute niivõrd hilistel liikumistel olema oluline põhjus.

Arutleme, kuidas rästikud talvituvad. Nagu juba varem öeldud, et „kambas“ eriti oluline on kohavalik. Talvepesa peab jääma maapinna külmumispiirist madalamale ja seda väikese varuga, et temperatuur ei langeks alla paari soojakraadi (rästikud kannatavad külma kuni miinus nelja kraadini).

Olenevalt erinevast pinnasest on talvepesi leitud poole kuni paari meetri sügavuselt. Sellisteks paikadeks võiksid olla  puude või põõsaste juurte alused (hää, kui nimetatud on veidi pehkinud), vanad põllukivide kuhjatised, turbasoode kõrgemad kohad, meie paekaldas olevad praod (näiteks Pakri poolsaarel), muttide või näriliste käigud, suht eraldi paiknevate elamute tuulutatavad vundamendi alused või hoopis mahajäetud hooned.

Teadlased on uurinud ka rästikute talvist surevust: vanu roomajaid hukkub sel ajal kuni 15%, aga tänavusuviste noorte põlvkonnast kas kolmandik või veidi enam, kui nad pole organismi jõudnud talletada talvitumiseks piisavalt varuaineid.

Järgmine kord rästikutest varakevadel, kui isasloomad talvepesast välja ilmuvad.

Sildid

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.