PÖFFi hunt ja rahvusloom

Postitas Aasta Loom - P, 11.11.2018 - 20.00
Avapilt
Sisu

PÖFF-i maskoti otsimine ei olnud raske – aastakümnete eest oli hunt PÖFF-i esimene ja viimane valik. Fotol värske, PÖFF-ile pühendatud hundiskulptuur Tallinnas Nordic Hoteli Forum sissepääsu juures.
 

Hunt on olnud PÖFFi sümbol ja osa PÖFFi näost esimesest päevast peale, nagu ka festivali nimi – Pimedate Ööde filmifestival, meenutab festival peakorraldaja Tiina Lokk.

Festivali üles ehitades paigutasime ennast kohe Põhjamaade sekka. Eestis ei olnud tookord
filmifestivalide traditsiooni, Eesti kui filmiriik oli tundmatu. Eestit seostati 1990. aastatel küll
Balkani, küll USAga, meid peeti Venemaa üheks osaks – Põhjamaana ei võtnud meid
vähemalt filmimaailmas küll mitte keegi ... Meie aga otsustasime ennast mitte heidutada
lasta ja lähtusime just sellest, mis iseloomustab Eestit kui Põhjamaad, mis on meil ühist, olgu
kultuuriliselt või klimaatiliselt.

Kõigepealt oli vaja paika panna festivali toimumisaeg. Meil on kaks erilist aega: valged ööd ja
pimedad ööd. Aga Soomes Sodankyläs oli juba valgete ööde – või nagu nad ennast ise inglise
keeles nimetavad – Midnight Sun Film Festival ehk Keskööpäikese filmifestival. Lisaks kõigele oleks valgete ööde aegu raske inimesi pimedasse kinosaali meelitada. Ka rahvusvaheliselt oli juuni ja juuli juba suuremaid ja väiksemaid festivale täis, mis kõik oleksid filmikoopiate saamise pärast meiega konkureerinud. Mäletatavasti oli vanal, veel 35-mm lintide ajal nii, et igast filmist ringles mööda festivale vaid üks, väga harva kaks koopiat. Nii langeski otsus üsna kiiresti pimedate ööde kasuks.

Novembri lõpus ja detsembri alguses oli siis festivale veel vähe, mida ei saa kahjuks öelda enam tänase päeva kohta. Nüüd oleme aga ise muutunud piisavalt tugevaks ja omanäoliseks, kannatame välja karmi konkurentsi.

November on hingede rändamise kuu. Ka autorifilmitegijaid pidasime üksikuteks hingedeks, kes tulevad meie juurde ja otsivad oma vaatajat. November on ka aasta kõige pimedam kuu, kus valgust näitab kinoprožektor. Detsember on juba jõulukuu, jõuluküünalte võbeleva leegi valguses hakkab päike pärast pööripäeva ennast üha sagedamini näitama ja päevad muutuvad aeglaselt pikemaks.

Ka festivali maskoti otsimine ei olnud raske – hunt oli meie esimene ja viimane valik. Kui paljudes maades oli hunt hävitatud, Saksamaal viimase mahalastud hundi auks ausammaski püstitatud, siis Põhjamaades ja Baltikumis on teistmoodi: siin on alati osatud lugu pidada loodusest ja metsailust, mille sümboliks on ka hunt. Kus on puhas, inimkäest rikkumata loodus, seal on ka hunt, kes ühtlasi tasakaalustab metsaelanike maailma, hävitades ennekõike nõrku ja haigeid loomi. Meie esiisad nii siin- kui sealpool Läänemerd on hundi laulnud oma folkloori osaks, teinud temast saagade ja eeposte kangelase, andnud talle muinasjuttudes karakteri. PÖFF-i meeskonnale oli aga peale selle veel väga oluline, et hunt on karjaloom, meeskonnamängija, kes hea juhtimise juures oskab hoida kokku ja on üks kõigi ja kõik ühe eest alati väljas. Tundsime selle loomaga suurt emotsionaalset sidet, sest olime oma algaastatel, festivali loomise hetkel samuti üksikud – meile üritati selgeks teha, et meid pole vaja, kes neid meie autorifilme ikka vaatab, kui kinod on meelelahutusest tulvil... Nii tunduski üksiku emahundi ulg täiskuu ajal emotsionaalselt lähedane ja kallis. Kes on seda kunagi oma kõrvaga kuulnud, ei unusta iial... Muide, esimene festival sündiski täiskuu ajal. Kas sellest või millestki muust, aga meie autorifilmid on kohe esimesest aastast peale leidnud oma vaataja ja neid tuleb iga aastaga üha juurde – 5000 külastusest on nüüdseks saanud enam kui 80 000 ehk meil on oma kari, oma meeskond, oma toetajate-sponsorite ring.

Tallinnas on kaks Simson von Seakylli loodud hundiskulptuuri, millest esimese, mis seisab endise Sakala keskuse, kunagise PÖFFi kodu ees, on meile kinkinud tehas Betoonielement. Teine on aga Nordic Hotel Forumi ja kinnisvaraettevõtte Kapitel värske kingitus, tähistamaks meie kauaaegset partnerlust Nordic Hotel Forumiga. Ma ei tea maailmas ühtegi teist festivali, kellele oleks nende austajad pühendanud skulptuure. Hunt on moes, nüüdsest ka Eesti rahvusloom. Äkki on PÖFF-ilgi selles oma osa?!

Tiina Lokk
 

Täpsemalt PÖFF-ist: 16. novembrist 2. detsembrini Tallinnas ja Tartus aset leidval A-klassi festivalil on viis võistlus- ja kümme eriprogrammi. Üle mitme aasta on kavas Balti filmide võistlus ja esimest korda eriprogramm „Signatuurid”, kuhu on kogutud PÖFFile oluliste filmikunsti suurmeistrite värsked linateosed. Pimedate Ööde filmifestival toob tänavu oma põhiprogrammis ekraanidele 212 filmi 80 riigist. Kokku on kavas 23 maailma, 30 rahvusvahelist ja 15 Euroopa esilinastust. Kõigile seanssidele on võimalik alates reedest osta ka pileteid.
Kava saab vaadata www.poff.ee.

OLEREX TOETAB
RAHVUSLOOMA KODULEHTE.


Olerex logo

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.