VIDEO: kui koer on nugise puusse ajanud...

Postitas Looduskalender - P, 11.11.2018 - 15.05
Autorid

Video Ahto Täpsi

 

Sisu

 

 

Metsnugis       Martes martes

 

Saledat metsnugist võib suuruselt võrrelda kassiga: keskmine kaal võiks olla veidi üle kilo, nagu loomariigis enamalt jaolt kombeks on emasloomad isastest veidi kergemad.

Teistest meie kärplastest ollakse veidi suuremad ja pikemate jalgadega.

Tiheda, koheva kasukaga, mis värvuselt vaheldub hallikas- või kollakaspruunist kuni tumepruunini, sihvakas loom, igatpidi tugeva olemisega, kehapikkust poole meetrit ringis. Kohev saba kasukaga sama värvi, ületades veidi poolt kehapikkust. Kolmnurksed kõrvad suht suured, kaelal ja rinnal torkab silma suur kollakast kuni oranshika värvuseni rinnalaik, mis ei hargne käppadele. Silmad ja ninaots tumepruunid.

Metsnugised asustavad päris erinevaid metsatüüpe, eelistatavalt koos tiheda alusmetsaga, aga samuti põõsastikke (sarapikud, kadastikud), tegutsetakse nii suur-, kui väikelinnade äärealadel. Päevasteks ajutisteks peatuspaikadeks valitakse võimalusel puuõõnsused, aga samuti oravate- või suuremate lindude risupesad. Inimasustuse lähedust nugised ei pelga, läbi kolatakse vajadusel nii elumajade pööningud ja kõrvalhooned, talveks tungitakse sagedasti tühjadesse suvemajadesse.

Üksikeluviisilise, hämaras või öösel tegutseva kärplasena liigutakse oma kodupiirkonnas päris palju - kuni kümme kilomeetrit ööpäevas. Jälgede järgi otsustades peetakse jahti ja otsitakse söödavat pigem maapinnalt, kui puude otsast. Jäljerida lihtsalt kaob mõne puu juures ja puult-puule liikumine käib suhteliselt sarnaselt oravatele.

Kiskja on kiskja - metsades otsitakse valgejäneste poegi, oravaid kimbutatakse nende pesades, segatakse suurte kanaliste kevadist „mängu“ ja pesitsemist, rüüstatakse linnupesi, kalade kudeajal kütitakse saaki vees (veebikaamera vahendusel mitmel aastal nähtud), närilistest jahitakse peamiselt leethiiri ning ära ei öelda leitud raipest.

Vitamiine saadakse taimsest toidust, mille osakaal metsnugiste toidusedelis on üpris suur, süüakse metsamarju. Maiad ollakse samuti: lahti kraabitakse kimalaste pesi, et meega maiustada, talvisel ajal rüüstatakse mesitarusid, kus lisaks meele hävitatakse nii haue, kui ka mesilased.

Seireandmetel elutseb meie metsades hinnanguliselt üle kuue tuhande metsnugise.

Metsnugis

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.