VIDEO: meie pruunkarude sügistoimetamisi

Postitas Looduskalender - N, 15.11.2018 - 23.46
Autorid

Video ja karu näopilt Ahto Täpsi

Image
Ilusaks ja ümaraks on karud ennast suvega söönud, kevadel käidi ringi paari numbri jagu suurema kasukaga, aga nüüdseks paistab uues, tihedas talvekasukas kõik ilusasti trimmis olevat
Sisu

Ilusaks ja ümaraks on karud ennast suvega söönud, kevadel käidi ringi paari numbri jagu suurema kasukaga, aga nüüdseks paistab uues, tihedas talvekasukas kõik ilusasti trimmis olevat

 

Pruunkaru ehk karu      Ursus arctos

 

Eks mesikäpad hakkavad nüüd endid magama sättima. Söömas enam ei käida, soolestik vajab põhjalikku tühjendamist enne talveuinakut kuna karud talvepesas ei rooja.

Suured loomad hoiavad nüüd väljavalitud talvitamiskohtade lähedusse ja on neid märgistanud liigikaaslastele tähelepanu juhtimiseks – oma maaala tähistatakse nooremate puude ladvaosa murdmisega, mida kõrgemalt murtud, seda suurem isend, kes teavitab, et ei taha liigikaaslaseid oma territooriumile.

Möödunud aastavahetuse paiku ilmavalgust näinud karupojad talvituvad koos emasloomaga – peab ju alles õppima õigeid ja sobivaid kohti valima ning talvepesa ettevalmistamist harjutama.

Kõik seigad videost pärinevad nuumaajast, mis novembri algusega läbi sai. Aga kirjeldame siis järjepanu, mis videos nähtavaks osutub, et karu toidulaua eripärasid tunneksime, kui nähtut ja kirjeldatut trehvama peaksime:

0.20 – nõnda lammutati kände, et sipelgapesadest leituga organismi valgu ja proteiiniga varustada.

0.38 – „karukaka“, mis näitab, et söödud on sarapuupähkleid (kuigi tänavu pole eriline pähkliaasta). Paistab, et isend külastas veidi varem mõnd metsistunud õunaaeda sest nuumumise juures on olulised nii suhkrud, kui tärklist.

Sarapuid räsitakse ikka mehiselt, kui pähkleid muidugi on - aga mida on karul sarapuudele vastu pakkuda? Vaid sarapuude levitamist kuna koorega pähklid ahmitakse suhu koos tupega ehk närimisel võib umbes iga viies pähkel vigastamatult karu soolestiku kaudu koos väetisehunnikuga uuesti loodusesse sattudes kevadet ja idanemist ootama jääda, kui koht kasvamiseks muidugi sobiv…

Hüljatud talukohtade metsistunud õunaaedades on mõned puud eriti ära räsitud, kuid seal kasvasid arvatavalt ka kõige maitsvamad viljad – karul oskab maiusest lugu pidada.

1.22 – kaera söödapõld ja seejärel lamandunud viljakõrred. Seal lohistas karu vilja süües ennast istudes tagumiku peal edasi. Käpatäied vilja tuli risti rammaste vahelt läbi lasta, et terad koos sõkaldega suhu saaks ning need siis korralikult läbi nätsutada.

1.34 – näeme, milline näeb välja karu väljaheide peale kaerapõllu külastust. Tumedam osa hunnikust võib viidata ka liha söömisele (jahihooaeg kestab ja rongad reedavad suurematele loomadele jahipraagi asukoha).

Kirjutada ja arutleda karude talvisest organismi talitlusest on veel päris palju ning seda me ka teeme kuni aastavahetuseni.

Meie metsades elutseb umbes 700 karu ja nendest vähemalt 140 täiskasvanud emaslooma, kellest pooled võiksid tiined olla (tuletame meelde, et aastavahetuse paiku poegiv emasloom tuleva aasta kevadel ei indle).

Sildid

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.