Mida oodata kopra-aastal - ennustused!

Postitas Aasta Loom - L, 05.01.2019 - 09.00
Avapilt
Sisu

Kunstnik Leo Lätti on joonistanud koprast pildi, oksake käpa vahel – sellel oksakesel on suur roll tänavu – kobras on Ehitaja!
Joonistus: Leo Lätti

Majaehitaja. Tänavu tutvustame aasta looma kobrast esmalt kui võimsat ehitajat, kes loob ka teistele elupaiku. Praegu jaanuaris pole kopra ehitushooaeg veel alanud, aga peagi on see käes. "Kobrast võiks nimetada meie uue taasiseseisvumisaegse Eesti eluslooduse arhitektiks, sest kõikjal, kuhu ta vähegi saab, tekitab ta suurema või väiksema vääriselupaiga, kus saavad elutseda mitmed kaitsealused ja ohustatud liigid lindudest ja kahepaiksetest roomajatest poolveeliste liikideni välja," kirjutab näriliste uurija ja kopra-aasta kõneisik Remek Meel.  "Loomulikult muudab kobras tohutult end ümbritsevat keskkonda ja seetõttu satub liik inimesega kergesti vaenujalale, sest inimene ei salli, et keegi peale tema enda võiks keskkonda nii suurel määral muuta."

Kopraauk ja kopraauk. Kopraaugud on maa peal ja kopraaugud on vee peal – viimased muidugi jäätunud veekogul. Jääaugud on ainsad kohad, kust piiber saab külmadega väljas käia. Kesktalvel ta palju ei liigu –loom tegeleb vaid talvevarude tarbimisega, mille ta endale varem on kokku tassinud ja kui arvab, et talv venib pikaks, hangib varusid juurde.
Mis saab aga siis, kui kopraaugud kinni külmuvad? 

 

Kobras või majajas? Kopra nimedest pakub erilist huvi "majajas" – looma märksa vanem nimetus, (vrdl võru keeles "majjai" või "majajas"; soome keeles "majava"). Mis on kopral majaga pistmist? Selge see, et suurele ehitajale sobiks nimi "majajas" rohkem. Kust aga nimetus "kobras" pärineb? Või "piiber"?

 

Kopra luud. Uurime tänavu, kui pikalt on kobras siinmail elanud, mida teavad meile piibrist rääkida paleozooloogid, kes muistsete aegade luid lugeda oskavad ja ehk selgub ka, kas kopra kadumised maastikul võisid mõjutada ka uute nimetuste kasutuselevõttu (1841. aastal kütiti teadaolevalt viimane kobras Eestis ning taasasustati Eestisse alles 20. sajandi keskel).

 

Koprakaamera kevadel 2019. Kevadtalvest alates saame jälgida looduskaamera vahendusel kopra toimetamisi pesa juures ja võib-olla ka tammiehitust, kes teab.

 

Koprarahva levik. Tutvustame kopra-aasta jooksul ka piibri käekäiku Eestis. Kas tema arvukusele soovitakse lisa? 

 

Kanada kobras. Kes ta on ja kuidas meie kobras peaks ennast temaga kohtumisel tundma?


Suurelt lähme lahti kopra-aastaga 31. jaanuaril, mil toimub kopra-aasta avamispidu Tallinna Loomaaias – kõik on teretulnud!

Kopra-aasta lugusid ja teemasid hakkavad looduskalendris kirjutama aasta kõneisik Remek Meel, ulukiuurijad ja loodusmehed Peep Männil, Tarmo Mikusaar, Vahur Sepp, Tiit Hunt, Remo Savisaar, Ingmar Muusikus, aasta looma toimkonnast Helen Arusoo ning paljud-paljud teised - ning ootame ka lugejatelt kõiksugu kaadreid ja videosid. Palume kaastöö saata: helen.arusoo@gmail.com.

 

Helen Arusoo
Aasta looma toimkond

 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.