Kuidas kopral kopra-aastal läheb?

Postitas Aasta Loom - L, 12.01.2019 - 09.00
Avapilt
Sisu

Kesktalvel kobras palju ei liigu – loom tegeleb talvevarude tarbimisega ja hangib siit-sealt juurde, kui vaja.
Foto: Tarmo Mikussaar

 

 

Eesti oludes sobib kobras elama looduslikel veekogudel - jõgedel ja järvedel. Kui piiber
asustab aga maaparanduse kaudu juurdevõidetud alasid, on pahandus kerge tulema: tema eluks vajalik tegevus põrkub inimese majandushuvidega. Paisutuse tulemusena liigniiskuse all kannatav mets kuivab ja põld muutub mädaks. Loomulikult ei taha ükski maaomanik sellise olukorraga leppida ja „kurjategija” langeb kiusamise ohvriks. Lõhutakse paisutustammisid, pesakuhilaid ja varjeurge eesmärgiga loomad minema peletada. Kasutust tegevusest on stressis nii koprad kui inimene. Lahenduseks on sobimatutest kohtadest kogu koprapesakonna ära küttimine, see tegevus tuleb jätta jahimeeste hooleks. Küttide kiituseks peab ütlema, et igas jahtkonnas on mõni „kopraspetsialist”, kes suudab tekkinud probleemi lahendada.

 

Viimasel ajal ongi koprakahjustuste üle kurtmist vähem kuulda olnud ja tema hea maine ja
staatus inimühiskonna silmis paraneb. Eeltoodust võib järeldada, et kui kopra asurkond paisub liialt suureks, siis nende elukvaliteet langeb. Lisaks inimestele muutuvad suhted keeruliseks ka oma liigikaaslastest naabritega.
Palju ägedaid piiritülisid põhjustab kõhnumist ja vigastusi. Üleasustatud aladel elavatel
kobrastel on sabad naabrite hambajälgedest sälgulised.

 

Praegu midagi sellist ei esine. Kopraid jagub lahedasti neile sobivatele jõgedele-järvedele, s.t.
vookogudele, kus puudub vajadus rajada tammisid või kus üleujutus pole probleemiks (ojade
lammialad). Loodetavasti jagub jahimeestel oidu nad seal rahule jätta.


Möödunud põuane suvi oli kobrastele tõsiseks katsumuseks. Sademete vähesus langetas
vee tasapinda kõikjal. Ilma veeta muutub kobras abituks. Ülima hoolikusega ehitati ja hooldati
paisutustammisid. Iga veepiisk oli arvel. Samas aurumise vastu ei aita isegi kopra tarkus ja nii
mõnedki elualad tuli hüljata. Sellised pesakonnad enamasti hukkusid. Kopra maitsvat liha
oskavad hinnata kõik suurkiskjad. Isegi karule jõudis kohale, et soodsaid asjaolusid kasutades
võib kobrast edukalt küttida. Poolenisti kuivale jäänud varjeurud kraabiti lahti ja pesakuhilad
lammutati. Palavaga on ju mõnus vees mütata, eriti veel siis, kui vedamise korral võib saada
korraliku lihakõhutäie. Õnneks ei jätkunud neil oidu tammide lõhkumise abil vee tasapinda
alandada. Sel suvel kodutiikidesse sattunud üksikud koprad pärinesid kuivale jäänud aladelt ja
olid viimases hädas asunud vee otsinguile.

 

Sügise edenedes veetase eriti ei tõusnud. Kobrastele tähendas see keerulisi olusid varude
muretsemisel. Parvetamise asemel tuli lohistada. Enamasti asusid langetus- ja tükeldamisplatsid veest kaugel. See omakorda muutis hundi ja ilvese saagivõimalused suuremaks. '

 

Madala veetaseme korral võib juhtuda, et talvepakane jäätab toiduvarudele juurdepääsu. Kevade venides tähendab see pesakonnale hukku. Samas on talv alles ees ja tahaks loota, et midagi sellist ei juhtu.
Laias laastus on meie koprapopulatsioon heas seisus. Jätkuks vaid vett!

 

Vahur Sepp

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.