VIDEO: miks kasukas vees ei märgu?

Postitas Looduskalender - E, 11.02.2019 - 20.20
Autorid

Video salvestas Ahto Täpsi

 

Pisikesed, allikalased ojad voolavad künklikul maastikul, kus kobraste pesakond toimetab ja omi talvist elu korraldab

Sisu

 

Kobras ehk piiber         Castor fiber

 

Kobraste elukorraldusest on meil peatselt põhjust arutleda – veebruari lõpus on algamas innaaeg.

Kui kobras sukeldub jääb tema teekonda saatma väikeste õhumullide rida. Looma karvastik on märgumatu, aga selle eest peab arvestatavalt hoolt kandma. Kasukas koosneb äärmiselt tihedast aluskarvast, millest vesi läbi ei suuda tungida ja karmimast ning pikemast pealiskarvast.

Aluskarvas olev õhukiht kaitseb looma nii märgumise, kui jahtumise eest.

Kobraste tagajäsemed on hästi kohastunud karvkatte hoolduseks: tagajalgade teise varba lõhestunud küünist kasutatakse just „kasukakammina“. Et karvkate vettpidavam püsiks „hooldatakse“ seda sugemise käigus organismi poolt toodetud õilkotikestes oleva õliga, mille värvus võib olla hallist kuni läbipaistva kollaseni. Vanaloomade õlikotikesed on kuni kanamuna suurused, paiknedes kloaagi ja saba vahel, naha all.

Kopranõre kotte on samuti kaks, mis paiknevad samas, kus õlikotikesed, aga mida kastooreumiks nimetatakse. See on näärmete sekreet, millega loomad märgistavad oma territooriumi.

Sildid

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.