Sõtkas          Bucephala clangula

Meil pesitsevate sõtkaste arvukus on tagasihoidlik, aga sügisene läbiränne massiline, mis novembrikuuga läbi sai. Jäänud on nn talvitujad ning nende liikumist lõuna poole dikteerib talve karmus või merejää teke.

Massilist rännet me sõtkaste puhul ei märganud sest tegu on nn ööränduritega. Siia jäänud sõtkaparved on seevastu hästi nähtavad sest vahetavad päevasel ajal mitmeid kordi toitumisala.

Sõtkaste peakuju paistab isegi eemalt natuke kolmnurksena. Isaslindude äratundmine ei valmista raskusi: peasulestik must, roheliselt küütlev, põskedel peaaegu ümmargused valged laigud. Kehasulestik mustvalge. Sugupooli saab määrata ka Arne fotol.

Emas- ja noorlindude peasulestik tumepruun, heledamaid laike märkame nii tiibadel, kui rinnal. Kehasulestikus domineerib hallikaspruun.

Olenemata soost on sõtkaste nokk väike ja musta värvi, silmad ning jalad kollased. Emas- ja noorlindude kaaluks on kolmveerand kilo, isaslinnud on paarisaja grammi võrra raskemad. Tiibade siruulatus seitsmekümne sentimeetri ringis.

Toitutakse sukeldudes, otsitakse merepõhjast selgrootuid, taimset toitu tarbitakse vähem.

Sõtkaste lendu saadab tiibade vilin.

Detsembrikuu sõtkaste vaatlused: LINK