Talilinnukaamera - leevikesed

Postitas Looduskalender - T, 10.01.2017 - 14.14
Autorid

Pildi napsas IceAge, LK foorumist

Image
Sisu

Leevikeste paar

 

Leevike        Pyrrhula pyrrhula

 

Aastavahetuse järgsed pakaselised päevad tõid leevikesed söötmiskohtade lähedusse.

Selline vaatepilt pole haruldane, et punakuueline leevikeseisand valvab toidumaja kõrval või ka maapinnal, et emaslind saaks segamatult toituda ning alles seejärel saabub „härrasmehe“ päevalilleseemnete nautimise järjekord. Nende elukorraldus ongi sedamoodi seatud, et emaslinnud valitsevad ning isalinnud nendega ei tülitse. Toidulaua läheduses on aga riiud vältimatud: isegi liigikaaslasi aetakse sisinaga eemale - tähtsad on omavahelised alluvussuhted. Teadlaste andmeil võivad vanalindude paarid püsida koos aasta läbi. Peki või rasvapallide vastu leevikesed huvi ei tunne.

Inimesi usaldavaid, rahulikke linde võime märgata koduaia õunapuudel või sirelipõõsastel, aga samuti vahtra-, saare- või pihlapuudel (pihlamarjadest süüakse vaid seemned, viljaliha pudistatakse puude alla).

Sagedamini tegutsevad leevikesed talvisel ajal väikestes salkades. Kohata võime  kultuurmaastikes, aga ka lahtiste veekogude läheduses, kus lumest turritavatelt kõrgekasvulistelt umbrohtudelt (oblikad, pujud ) osavalt turnides seemneid otsitakse. Maapinnal liigutakse lühikeste hüpetega. Talviseks arvukuseks hinnatakse mõnisada tuhat lindu, mis aga aastati võib suuresti erineda.

Vanalindudel hakkab silma must pea, mis heas valguses sinaka, metalse läikega. Musti tiibu ilmestavad laiad vesihallid vöödid, mis on hästi märgatavad nii istuval linnul, kui lennupildis. Päranipuala säravalt valge.

Tuntult leevikesepunased on ainult isaslinnu põsed, rind ning kurgualune. Veidi pisemate  emaslindude põsed ja rind roosakas pruunid, samuti on hallikirju seljasulestik roosaka varjundiga. Isaslinnu seljasulestik paistab tumedamana.

Kuidas leevikeste noorlinde ära tunda? Nemad sarnanevad emaslindudega, aga neil ei ole peasulestik veel musta värvi, alles pruunikas.

Silmavärv ning jalad on kõigil leevikestel pruunid, nokk must ja tugev. Pontsakate värvuliste kehapikkus algab viieteistkümnest sentimeetrist, suuremad isaslinnud võivad kaaluda pea nelikümmend grammi, aga pisemad veerandi võrra vähem.

Alates jaanuarikuust kuuleme ka leevikesi vahetevahel „laulmas“ ning sellega tegelevad mõlema soo esindajad. Laulgi koosneb viledest, kutsehüüdudest, sekka „kurinaid ja kriginaid“. Ega nad erilised laulumehed pole, aga huvitav ikka, kui peaks tähele panema.

 Leevikeste tänavuaastased vaatlused: LINK

Fotod Arne Ader

 

Leevike

Leevike

Leevike 

Leevike