Proovime kõigepealt selgeks teha, milline mets Sinu maadel kasvab. Üks võimalus on metsa liigitada selle järgi, mis puuliik on selles enamuses. Nii on sündinud sellised sõnad nagu männik, kuusik, kaasik, lepik, tammik, aga ka pärnik, haavik ja kadastik.

Ent kui asjasse sügavamalt süüvida, siis mõistame, et ka männikul ja männikul on vahe. Ja sookaasik on sootumaks midagi muud, kui põllu servas sirguv arukaasik. Metsateadlased on välja mõelnud väga täpseid metsatüüpide süsteeme. Kuigi neid on mitmesuguseid, erinevad nad peamiselt selle poolest, mida pidada kõige tähtsamaks. Ühed peavad selleks peapuuliiki, teised alustaimestikku, kolmandad mulda…

Kuid juba meie esivanemad said metsade erinevusest aru ning mõistsid, et asi ei taandu pelgalt kaasiku erinevusele kuusikust. Seepärast ongi meie keeles olemas loomulik metsatüüpide jaotus.

 

Nõmmemännik. Otepää kõrgustik

Männikuid on rahva keeles kahte liiki. Palu on kuiv männik, kus kasvab enamasti ka palukas ehk pohl. Sellest kuivem ja vaesem on nõmm, kus enamuses võib olla kadakaski, mänd jääb aga ikka oluliseks.

Laas on võimas kuusemets, kõrved aga märjemad ning süngemad kuusikud, kõrvest läbi minna on tükk maad raskem kui kõndida laanes.

Lodu on sageli sanglepalodu, võib aga olla ka kuuse või kase või isegi saare enamusega märg ja lopsakas mets, ajuti väga märg ning vett täis...

 

Madalsookaasik

Soo ja rabaga pole asi nii selge, sest ega neid vist päris metsaks peetagi. Kindlasti pole aga esivanemate keelega vastuolus, kui räägime rabamännikust ning sookaasikust ja loeme needki metsaks.

Üks metsa muinastüüp - varik - on aga tänaseks üsna unustusse vajunud, seda võib kuulda küll mõnedes vanades kohanimedes ja lauludes.

Variku nimeline mets on tammik või jalakamets, aga ka pärnik ning vahel harva vahtrik, küllap kuivemat sorti saarik — niisiis see, mida me praegu mõistame salumetsa all. Et enamik selliseid metsi jõuti juba ammu maha raiuda ja põlluks raadata, siis on üsna loomulik, et me seda sõna enam ei kasuta. Üksikuid väikeseid varikuid on siin-seal siiski alles ka praegu.

Veel on muistses keeles kasutusel olnud loopealsed-loometsad ning puisniidud. Nendega on nagu soogagi, et pole nagu pärismets... Igatahes uhkeid puid kasvas seal küllaga, aga hea oli ka loomi karjatada.

 

Salumets.Puhtu tamm

P.S

Peatükid raamatust ilmuvad kesnädalal ja nädala lõpus.