19. sajandil Põhja-Ameerikas elanud rändtuvi (Ectopistes migratorius), kelle parved koosnesid lausa mitmest miljardist linnust, on tõenäoliselt olnud kõige arvukam linnuliik maailmas.

Kuigi rändtuvi väljasuremine tundus mõeldamatu, suudeti arutu jahtimise ja elupaikade – metsade – hävitamisega kõigest mõnekümne aastaga see liik siiski hävitada. Viimane vangistuses peetud rändtuvi suri 1914. aastal.

Rändtuvidega juhtunu näitab, et ka väga arvukatele ning laialt levinud liikidele tuleb esimeste ohumärkide saabumisel tähelepanu pöörata.

Kuldtsiitsitaja (Emberiza aureola) oli veel eelmise sajandi teisel poolel väga arvukas liik, kelle pesitsusalad ulatusid Soomest Kaug-Idani. Siberi aladel oli ta värvuliste hulgas tõenäoliselt üks arvukamaid haudelinde.

Esimesed märgid, et liigi arvukus on langenud, saabusid 1990. aastatel Jaapanist ning praeguseks on kuldtsiitsitaja arvukus langenud võimalik et isegi 95%. Soomest, Valgevenest, Ukrainast ning suurtelt aladelt Venemaa Euroopa-osast on kuldtsiitsitaja hoopis kadunud.

Kuldtsiitsitaja / foto: Madina Arystanova (wikimedia commons)

Peamisi kuldtsiitsitaja arvukuse languse põhjusi võib kõrvutada rändtuvi omadega. Ka kuldtsiitsitaja rändab suurtes parvedes ja koguneb ööbima tohutute kogumitena, mida on kerge jahtida. Kui varem püüti kuldtsiitsitajat toiduks suhteliselt väikeses piirkonnas Lõuna-Hiinas, siis nüüd on see muutunud väga laial alal massiliseks, mis on omakorda kaasa toonud ka teiste Aasias elavate tsiitsitajaliikide arvukus languse.

Kuigi kuldtsiitsitajate püüdmine on alates 1997. aastast Hiinas keelatud, kestab salaküttimine ning lindude müük mustal turul endiselt. Lisaks püütakse kuldtsiitsitajaid topiste tegemiseks, kuna uskumuste kohaselt toob topise omamine koduõnne, ning ka puurilindudeks, et neid templites rituaalides vabastada. Kõik nimetatu koos põllumajanduse intensiivistumise ja talvitusaladel ööbimiseks sobivate elupaikade – roostike – kadumisega on viinud kuldtsiitsitaja väljasuremise piirile.

Praegu on kuldtsiitsitaja Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN – International Union for Conservation of Nature) punases nimestikus eriti ohustatud (Endangered – EN) liikide kategoorias, kuid arutuse all on kuldtsiitsitaja tõstmine äärmiselt ohustatud (Critically Endangered – CR) liikide kategooriasse.

Kuldtsiitsitaja rahvusvaheline kaitsekorralduskava peaks valmima 2019. aastal. Sel aastal on Hiina teinud samme kuldtsiitsitaja ja teiste rändavate värvuliste kaitsmiseks, uuendanud looduskaitse seadust ning keelanud ära kaitsealuste liikide kasutamise toiduks. Võtmekohaks edu saavutamisel on aga eelkõige inimeste teadlikkuse kasvatamine – lindude toiduks mittetarbimine ning igast ebaseaduslikust tegevusest teavitamine.

Eestis on kuldtsiitsitajat linnuharulduste komisjoni andmetel kohatud kokku 3 korda, viimati 1984. aastal ning arvestades liigi käekäiku on järjest vähetõenäolisem, et kuldtsiitsitaja veel kunagi siia eksida võiks.

Loe täpsemalt:
BirdLife International 17.10.2017 Is the Yellow-breasted Bunting the next Passenger Pigeon?
Kuldtsiitsitaja infoleht BirdLife International’i kodulehel.

Margus Ots
info/at/linnuvaatleja.ee