Pistrik aias – väike kulu, suur tulu

Опубликовано Looduskalender - вт, 06/12/2018 - 09:09
Autorid

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Содержимое

Teadlik bioloogiline kahjuritõrje on tänapäeval harv nähe, pigem pritsitakse üha kasvava inimkonna tarbimisnõudluse rahuldamiseks põllu- ja aiakultuure kiiretoimeliste tõrjevahenditega. Need ei pruugi loodusliku ökosüsteemi toimimist soodustada, otse vastupidi – harvad ei ole juhud, kui aastakümneid pärast mõne kemikaali kasutusele võtmist ilmnevad negatiivsed tagajärjed; näiteks DDTkasutamine vähendas oluliselt mitme röövlinnu arvukust.

Paraku tugineb kahjuritõrje valdavalt lühiajalise majandusliku kulu ja tulu arvutusele, bioloogilised lahendused aga ei suuda sageli toime kiiruse osas intensiivsete meetmetega konkureerida ning neid rakendatakse enese tarbijatele paremas valguses näitamiseks sageli ainult paberil. Teisisõnu on tegu n-ö rohepesuga. Hoolimata sellest on teada loodusliku tõrje- või ohjamismeetmete tõhusus, kuigi nende majandusliku kasu aspekti loodusteadlased reeglina oma pädevusse kuuluvaks valdkonnaks ei pea.

Ameerika tuuletallaja toitub ka väikestest värvulistest.

Ameerika tuuletallaja toitub ka väikestest värvulistest. / foto: William Astral, Flickr.com

Põllumajandusliku tootmise puhul on saadavat kasu suhteliselt kerge rahaliselt mõõta. USA-s Michigani osariigis uuriti, kas ja kuidas kirsiistandustes elutsevad ameerika tuuletallajad (Falco sparverius) ohjavad istandusi väisavaid ning kirssidest toituvate värvuliste arvukust ja kas tuuletallajatel on seeläbi mõju saagikusele. Sarnaselt meie tuuletallajale (Falco tinnunculus) on ka ameerika tuuletallaja kultuurmaastiku liik, toitub pisinärilistest, värvulistest ja suurematest selgrootutest ning asustab meelsasti pesakaste. Lindude istandustesse meelitamiseks paigutati sinna pesakastid ja ka lindudele sobilikud istekohad saagi varitsemiseks. Kogutud andmeid võrreldi tavapäraste ehk tuuletallaja-vabade istanduste omadega.

Võrdlus näitas, et tuuletallaja kohalolu vähendas oluliselt kirssidega maiustavate värvuliste arvukust ja mõjus saagikusele positiivselt. Kui tavapärastes istandustes hävitasid linnud (suurimad kahjurid olid kuldnokk Sturnus vulgaris ja jalakaturpiaal Icterus galbula) 13548 kirssi/ha, siis tuuletallaja jahimaaks olnud istandustes vaid 2258 kirssi/ha. Arvutused näitasid selgelt ka tuuletallajate poolt loodud mõõdetavat majanduslikku tulu: ühe pesakasti ülesseadmiskulu oli 115 $ ja hoolduskulu igal järgneval aastal umbes 22,50 $, mis teeb kõigi osariigi istanduste viie aasta kogukuluks 8021–32 123 $. Kulu kahvatub aga saadava tulu kõrval, mis on 2,6–2,9 miljonit dollarit viie aasta jooksul. See aga tähendab iga pesakasti investeeritud dollar toob tagasi 84–357 $ ja tekitab osariigile umbes 50 uut töökohta. Kuigi pesakastide asustamine ei ole kunagi 100% kindel, näitab läbiviidud uuring, et tuuletallajate abi kasutamine on pikaajaliselt jätkusuutlik, keskkonnasõbralik ja vägagi tulus.

Shave ME, Shwiff SA, Elser JL, Lindell CA (2018). Falcons using orchard nest boxes reduce fruit eating bird abundances and provide economic benefits for a fruit‐growing region. Journal of Applied Ecology 00:1-10, https://doi.org/10.1111/1365-2664.13172

Linnuvaatleja teadusuudiseid toimetab Tartu ülikooli ökoloogia- ja maateaduste instituudi linnuökoloogia teadur Marko Mägi, marko.magi/at/ut.ee

На своей веб-странице мы используем cookie-файлы для поддержания технической функции и улучшения опыта пользования.

Также мы пользуемся аналитикой данных и рекламными услугами.