Teder      Tetrao tetrix

Tedreseltsingud on vaatamisväärsus omaette, nendega võime kokku trehvata just talvisel ajal ja sagedamini kaasikute ja kultuurmaastike piirialadel. Tetrede peamiseks talviseks toiduks on kaseurvad ja -pungad, aga head toitumiskohad ei pruugi sugugi lähestikku asuda. Raagus lehtpuud ei paku tegutsevatele segasalkadele looduses varju ka „vaenlaste“ eest, seega tagab mitmete silmapaaride ümbruse jälgimine veidi ohutumat olemist.  

Ahto sai tedreseltsingu videole keskpäeva paiku, peale hommikust toitumisringi. Külma oli kaksteist kraadi ja päevaseks puhkuseks sobib veidi soojem lumekoobas hästi ning sarnaselt veedetakse ka öid.

Emaslindude sulestik on aasta läbi sarnane. Kenitlevat hundsulestikku kannavad isaslinnud juba sügisest ja nad kaaluvad õrnemast sugupoolest ka kolmandiku võrra enam - täiskasvanud kukkede kaal jääb kilo ja pooleteise vahele. Tähelepanelik vaataja märkab erinevusi ka videos.

Mida meie põlistes paigalindude juures veel omapärast võiks täheldada?

Meie suurtel kanalistel, metsistel ja tetredel kasvasid varvastele sarvjad narmad: talvel on nad suurimad ja kaovad koos lume sulamisega. Vajalikuks osutuvad need „naastud“ sagedasti jäistel kaseokstel toitumisel, aga samuti lumel liikumise, etl kandepinda suurendada ja nii puhke-, kui ööbimisurgude lumme kaevamisel. Lindude seas on selline talveoludesse  kohastumine täiesti ainulaadne.

Märgiline, et tänapäeval kohatavad tedred kujunesid erinevate uurijate andmeil välja üle kahesaja tuhande aasta eest.