Linnuvaatleja

Linnuvaatlejate päevik: www.linnuvaatleja.ee

Linnas kohtab värvushälbega linde sagedamini

Postitas Looduskalender - T, 27.11.2018 - 10.10

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Linnu sulestiku värv sõltub suuresti sulepigmentidest: soojad kollased-punased toonid tulenevad karotenoididest, punakaspruunid porfüriinist, mustad ja hallid aga melaniinist. Kuid leidub ka ebatüüpiliselt heledate, lausa valgete sulgedega isendeid, kelle puhul on tegu pigmentide puudusest põhjustatud värvushälbega. Tuntuimad värvushälbed on leukism ja albinism ehk osaline või täielik melaniini puudumine nahas, karvades või sulgedes. Leukismile on iseloomulik sulestikus tavapärasest heledamate sulgede olemasolu.

Leukistlik musträstas

Leukistlik musträstas. / foto: Tom Strawn, Flickr.com

Rabapistrik vs kõnnupistrik – kes keda?

Postitas Looduskalender - T, 20.11.2018 - 12.10

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Vahemere-äärse rabapistriku (Falco peregrinus) asurkonna kasvu on seostatud kõnnupistiku (F. biarmicus) taandumisega Itaalias. Kuigi laia levila tõttu ei ole liigid globaalselt ohustatud, on mõlema liigi arvukus siiski madal: kõnnupistrikke on Itaalias 123–147 paari, rabapistrikke 700–800 paari. 1980. aastatel rabapistriku arvukus pestitsiidide tõttu kahanes, kuid nende keelustamisest alates on liigi arvukus jõudsalt kasvanud.

Sageli jahivad kõnnupistrikud kultuurmaastikel elutsevaid linde.

Sageli jahivad kõnnupistrikud kultuurmaastikel elutsevaid linde. / foto: Ian White, Flick.com

Külmal ajal vajavad metskurvitsad kosumiseks rohkem aega

Postitas Looduskalender - T, 13.11.2018 - 09.09

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Talvitav lind peab oskama energiat säästa, kuna ilma halvenedes võib energiat kuluda rohkem, kui toiduga on võimalik saada. Lisaks külmale võib rasva põletamist kiirendada inimhäiring, kuna pagemine nõuab lisaenergiat. Ebasoodsate olude ennetamiseks koguvad linnud rasva, kuid liigne kehakaal pärsib omakorda lennuvõimet ja suureneb riski langeda kiskja saagiks. Seega on vaja osata optimeerida ka talvist rasvavaru, eriti talve jahedas kliimas veetvatel lindudel nagu näiteks Suurbritannas talvitavatel metskurvitsatel (Scolopax rusticola).

Talvel suudab metskurvits toituda kuni maapind külmub.

Eesti uut linnuliiki veisehaigrut vaadeldi ka Muhu saarel

Postitas Looduskalender - P, 11.11.2018 - 12.30

Linnuvaatlejawww.linnuvaatleja.ee

Nädalapäevad tagasi esmakordselt Eestis vaadeldud uut linnuliiki veisehaigrut vaadeldi ka 9. novembril Muhus.

Pühapäeval, 4. novembril pildistas linnuvaatleja Marco Purovesi Saaremaal Salme alevikus Eestis seni vaatlemata veisehaigrut. Vaatamata järgnevatel päevadel toimunud otsingutele, lähiümbrusest veisehaigrut uuesti üles ei leitud.

Täna, 9. novembril nägi loodusehuviline Bert Holm veisehaigrut aga Muhu saarel Lõetsa külas. Kuna veisehaigur eksib Põhja-Euroopasse harva, võib oletada, et Salmes ja Lõetsal vaadeldi sama isendit.

Näpunäited lindude talviseks lisatoitmiseks

Postitas Looduskalender - N, 08.11.2018 - 10.10

Linnuvaatlejawww.linnuvaatleja.ee

Lindude, eelkõige väikeste värvuliste lisatoitmine on üle maailma väga levinud. Seda soovitavad mitmed tuntud ja usaldusväärsed linnuühingud nagu näiteks Suurbritannia BTO (The British Trust for Ornithology) ja RSPB (Royal Society for the Protection of Birds) ning Cornelli ornitoloogialabor USA-s. Räägitakse isegi lindude aastaringsest toitmisest, kuna see annab võimaluse ka teiste looduskaitseliste sõnumite levitamiseks.

Koerad ohustavad kohalikku loomastikku

Postitas Looduskalender - T, 06.11.2018 - 21.21

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kohalikke looduslikke liike võib mõjutada kodu- ja lemmikloomade omapäi tegutsemine. Kuigi enim on tähelepanu pälvinud kasside „kuritööd “, põhjustavad kahju ka sead, rotid ja koerad, ohustades kokku ligikaudu 600 loomaliiki üle maailma. Kui kasside arvukuse piiramisele pööratakse üha enam tähelepanu – näiteks Austraalias koguni riiklikul tasemel –, siis koertele ei ole samaväärset tähelepanu pööratud. Ometi on koer üks viiest kõige invasiivsemast loomaliigist, kelle negatiivne mõju on teada 188 liigile ja kelle süül on Maalt kadunud vähemalt 11 loomaliiki. Ja seda inimese hooletuse tõttu.

Eesti sai rikkamaks uue linnuliigi võrra

Postitas Looduskalender - E, 05.11.2018 - 10.10

Linnuvaatlejawww.linnuvaatleja.ee

Eile, 4. novembril täienes Eesti linnuliikide nimekiri uue liigi võrra – linnuvaatleja Marco Purovesi pildistas Saaremaal Salme aleviku lõunaservas Eestis seni vaatlemata veisehaigrut (Bubulcus ibis). Kui Eesti Ornitoloogiaühingu juures tegutsev linnuharulduste komisjon vaatluse kinnitab, on veisehaigur Eesti 389. linnuliik.

Veisehaigur. Salme alevik, Saaremaa 04.11.2018.

Linnuvaatleja määramisvõistluse - 9. vooru tulemused

Postitas Looduskalender - N, 01.11.2018 - 18.18

Linnuvaatleja 2018. aasta kümnevoorulise määramisvõistluse 9. voorus oli 101 osalejat, kellest algajaid 73 ja edasijõudnuid 28. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 23 ja edasijõudnutest 9 osalejat. Enne viimast vooru juhivad algajate raskusastmes Moonika Bukotkin, Andres Tamm ja Heivi Varus, kellest igaühel on 45 punkti, ning edasijõudnute raskusastmes Merike Hiibus 43 punktiga.

Üheksanda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

algajad: LINK

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.