Linnuvaatleja

Linnuvaatlejate päevik: www.linnuvaatleja.ee

Plii jõuab linnu organismi peamiselt toidu kaudu

Postitas Looduskalender - T, 30.10.2018 - 12.12

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kuigi plii looduslik kontsentratsioon on väga madal, kasvab see inimtegevuse tulemusena sihipäraselt. On teda, et peaaegu 100% õhu kaudu inimorganismi sattunud pliist talletub ja võib mõjutada tervist. Kahjustuste ulatus sõltub organismist ja mürgistuse määrast, kuid sõltumata kontsentratsioonist on plii ohtlik kõikidele.

Raamatu "Birding Estonia" esitlus Tartus

Postitas Looduskalender - T, 30.10.2018 - 08.08

Neljapäeval, 1. novembril esitlevad Uku Paal ja Margus Ots äsja ilmunud raamatut „Birding Estonia“

Eelkõige linnuvaatlejatele ja loodushuviga reisijatele suunatud “Birding Estonia” on esimene põhjalik Eesti parimaid linnualasid käsitlev raamat, mis sisaldab üksikasjalikku teavet 106 Eesti parima linnuvaatluskoha, seal vaadeldavate võimalike liikide ning külastusaegade kohta. Raamatus on ka ajakohane Eesti linnuliikide nimistu koos täpsustustega levikust, arvukusest ja fenoloogiast.

Kuivendamine hävitab rabalindude elupaigad

Postitas Looduskalender - T, 23.10.2018 - 11.11

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Maad katvast neljast miljonist ruutkilomeetrist rabapinnast asub 90% põhjapoolkeral, valdavalt Venemaal, Kanadas, USA-s ja Skandinaavias. Suurima rabade osakaaluga riik maailmas on Soome, kus asub ka kolmandik Euroopa Liidu rabadest. Kui Soomes on kaitse all 14% rabadest, siis Eestis lausa 75%.

Vaatamata suurele osakaalule Maa maismaa pinnast on rabade kaitsevõrgustikesse kaasatus tagasihoidlik ning juba praegu on põllumaade laiendamise, metsa kiirema kasvu soodustamise või turba kaevandamise tulemusena suur osa rabadest muutunud või hävinud.

Eestis on mudatilder rabades varasemast arvukam.

Küttimise tõttu ähvardab suuri linde kiirem väljasuremine

Postitas Looduskalender - T, 16.10.2018 - 08.08

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Maa ajaloos on liigirühmad välja surnud erineva kiirusega, kuna mõned liigid kohanevad kiirete muutustega teistest edukamalt. Tänapäeval on oluliseks liikide väljasuretajaks inimene, kelle aktiivse toimetamise järgselt Maal on liikide kadumine kiirenenud 100 – 1000 korda.

Üheks loomade kohanemist soodustavaks teguriks on liikumisvõime, kuna kiiresti sobimatuks muutunud keskkonnast uude jõudmine võib päästa halvimast. Loomade seas (v.a inimestel) ei ole kiiremat liikumisviisi kui lindude lendamine, mis aga ei tähenda, et linnud oleks väljasuremise eest kaitstud. Mõned linnud on lennuvõimetud ning osa lendavaid liike ei lahku elukohast ka olude kriitiliseks muutudes, mistõttu võib neid uudse olukorra puhul ähvardada Maalt kadumine.

Roosatiiru Briti saarte asurkond on taastumas

Postitas Looduskalender - N, 11.10.2018 - 10.10

Linnuvaatlejawww.linnuvaatleja.ee

Roosatiirud (Sterna dougallii) on oma nime saanud pesitsusaegse roosa rinnaesise järgi, kuid omapärane värvus ei ole neile õnne toonud. 19. sajandil peeti nende sulgi moekaks kübarakaunistuseks, mistõttu suri Briti saarte asurkond peaaegu välja. 20. sajandi alguses olukord tänu kaitsvate seaduste vastuvõtmisele paranes, kuid 1960. aastatel hakkas arvukus taas langema ning kahanes 1989. aastaks vaid 467 paarini. Seekord ei olnud põhjused enam nii selged, ilmselt mängisid rolli jaht talvitusaladel ning pesapaikade kadu erosiooni, häirimise ja konkurentsi tõttu.

Roosatiirud

Ilmus Eesti linnupaikasid tutvustav raamat "Birding Estonia"

Postitas Looduskalender - T, 09.10.2018 - 11.11

Linnuvaatleja tutvustab uut inglise keelset raamatut

Ilmus linnuvaatlejatele ja loodushuviga reisijatele suunatud põhjalik Eesti parimaid linnualasid käsitlev ingliskeelne raamat “Birding Estonia”.

Raamat sisaldab üksikasjalikku teavet 106 Eesti parima linnuvaatluskoha, seal vaadeldavate võimalike liikide ning külastusaegade kohta. 68 GPS koordinaatide ja detailsete juhistega varustatud illustratiivset kaarti ning autorite poolt välja pakutud reisimarsruudid hõlbustavad linnuvaatlusretke kavandamist nii algajal kui ka kogenud huvilisel. Raamatu autorid on Uku Paal ja Margus Ots ning toimetaja Mike Coleman.

Mis sunnib linde rändama?

Postitas Looduskalender - K, 03.10.2018 - 01.01

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Paljude linnuliikide levila koosneb teineteisest eraldiasuvatest pesitsus- ja talvitamisaladest. On linnuliike, kes püsivad aastaringselt samas piirkonnas, kuid ka neid, kelle pesitsus- ja talvitamisalasid lahutab paarsada või ka tuhat kilomeetrit nagu parasvöötmest troopikasse rändajatel.

Teada on, et lindude rändamine on evolutsiooniliselt kasulik käitumisviis, kuid küsimusele, millised keskkonnatingimused lindude rände tingivad ja kas mõni neist on olulisem, on raske vastata. Rändamine nõuab palju energiat ja on ohtlik, mistõttu on seni rändamise põhjuseks pakutud muutusi toiduhulgas, liikumiste optimeerimist vastavalt rände kulukusele ning püüet viibida aastaringselt sarnastes oludes. Paraku on seni vaid üht võimalikku seletust uurides jõutud vastakate tulemusteni.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.