Linnuvaatleja

Linnuvaatlejate päevik: www.linnuvaatleja.ee

Linnuvaatleja määramisvõistluse 3. vooru tulemused

Postitas Looduskalender - P, 02.05.2021 - 14.14

Linnuvaatleja annab teada

Foto Arne Ader

Kägu

Kägu ( www.loodusemees.ee )
 

Linnuvaatleja 2021. aasta määramisvõistluse 3. vooru tulemused on selgunud. Osalejaid oli selle aasta kolmandas voorus kokku 197, kellest algajate küsimustele vastasid 169 ja edasijõudnute omadele 28. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 38 ja edasijõudnutest 8 osalejat.

Kolmanda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

algajad: LINK

Linnuvaatleja määramisvõistluse 3. vooru küsimused

Postitas Looduskalender - N, 29.04.2021 - 16.16

Linnuvaatleja kutsub osalema

Foto Arne Ader

Must-kärbsenäpid kurameerivad

Must-kärbsenäpid kurameerivad ( www.loodusemees.ee )
 

Tuletame meelde, et Linnuvaatleja 2021. aasta määramisvõistluse 3. vooru küsimustele saab vastuseid saata kuni 30. aprilli südaööni.

Määramisvõistluse viienda hooaja kolmanda vooru küsimused leiab siit:
algajad: LINK
edasijõudnud: LINK

Määramisvõistluse reeglid leiab siit: LINK

Julge lagle kohandab pesakaitset pelglikust enam

Postitas Looduskalender - T, 27.04.2021 - 10.10

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Valgepõsk-lagled

Valgepõsk-lagled ( www.loodusemees.ee )

Järglaste eest hoolitsemine määrab nii järglase kui ka vanalinnu enda edu. Vaatamata ilmsele kasule varieerub vanemhool linnuliigiti, puududes mõnel liigil sootuks. Kuid ka liikidel, kelle mõlemad vanemad hoolitsevad järglaste eest, on vanemhoole määr varieeruv. Tänaseks teame, et sarnaselt inimesele on iga lind isiksus, kellele on omane teatav käitumislaad – mõni on näiteks tagasihoidlikum, teine südikam. Kui aga lind on isiksus, siis kuivõrd suudab ta oma vanemhoolt vastavalt oludele kohandada? On ta selleks üldse võimeline või lepib, et käitumisele on tema isiksuse omadused seadnud piirid, mis välistavad optimaalse käitumise?

Keskkonna muutmine vähendab probleemliigi arvukust

Postitas Looduskalender - T, 13.04.2021 - 08.08

 Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Kajakapojale on toodud eineks hapupiima ja juustuvorsti

Kajakapojale on toodud eineks hapupiima ja juustuvorsti ( www.loodusemees.ee )

Liigi ohjamine kätkeb endas suure hulga liikidevaheliste suhete, keskkonna ja erinevate huvigruppidega arvestamist. Heaks abivahendiks on võimalikult täpsed andmed ja arvutimudelid, mis suudavad prognoosida tulevikku või tagantjärgi kindlaks teha muutuste põhjuseid.

Vabalt silkav koer häirib rannas pesitsevat lindu

Postitas Looduskalender - T, 06.04.2021 - 08.08

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Selja jõe suue Karepal

Selja jõe suue Karepal ( www.loodusemees.ee )

Jalutuskäigul linnu pesa lähedusse sattuv inimene häirib lindu, kelle silmis on inimene kiskja. Pesalt põgenemisel kaotab ta väärtuslikku aega ja energiat ning väheneb vanemhool nii haude- kui ka poegade kasvatamise perioodil. Sage häirimine võib halvemal juhul pesitsuse nurjata.

Linnuvaatleja määramisvõistluse - 2. vooru tulemused

Postitas Looduskalender - N, 01.04.2021 - 13.38

Foto Arne Ader

 

Kuldnokk

Kuldnokk ( www.loodusemees.ee )
 

Linnuvaatleja 2021. aasta määramisvõistluse 2. vooru tulemused on selgunud. Osalejaid oli selle aasta teises voorus kokku 230, kellest algajate küsimustele vastasid 198 ja edasijõudnute omadele 32. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 67 ja edasijõudnutest 7 osalejat.

Teise vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

algajad: LINK

Hanede arvukuse tõusu põhjustab põllumajandus

Postitas Looduskalender - K, 31.03.2021 - 08.08

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Haned ja veised

Haned ja veised ( www.loodusemees.ee )

Kliima ja maastike muutumine mõjutavad olulised liigi arvukust: arvukus võib kahaneda, nagu on juhtunud paljude põllulindudega, kuid ka suureneda nagu näiteks Põhja-Ameerika ja Euroopa haneliste puhul. Põhja-Ameerika läänepoolset rändeteed kasutavate suur-laukhanede (Anser albifrons frontalis) arvukus on optimaalsest, milleks peetakse 300 000 isendit, märgatavalt suurem. Haned pesitsevad Alaskal ja talvitavad Californias Sacramento oru üleujutatud riisipõldudel, mis on veelinnule soodne paik: veega kanduvad põllule toitained, mis panevad vohama hanele kõrgväärtuslikuks toiduks olevad veetaimed.

Ootame Linnuvaatleja määramisvõistluse vastuseid

Postitas Looduskalender - T, 30.03.2021 - 11.11

Linnuvaatleja tuletab meelde

Foto Arne Ader

Laululuiged. Ihama luht

Laululuiged. Ihama luht ( www.loodusemees.ee )

Tuletame meelde, et Linnuvaatleja 2021. aasta määramisvõistluse 2. vooru küsimustele saab vastuseid saata kuni 31. märtsi südaööni.

Määramisvõistluse viienda hooaja teise vooru küsimused leiab siit:
algajad: LINK
edasijõudnud: LINK

Määramisvõistluse reeglid leiab siit: LINK

Teise vooru kõigi osalejate vahel loosime välja Marko Mägi "Meie lapse linnuraamatu", Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja Eesti Loodusmuuseumi perepileteid ning rasvatihase pesakasti.

Rasvatihane hoiab ümbruskonna õõnsused endale

Postitas Looduskalender - T, 16.03.2021 - 08.08

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Rasvatihane pesa juures. Lisaks enda pesaõõnsusele hoiab rasvatihane kiivalt silma peal ümbruskonna teistel õõnsusetel – mine tea, millal seda vaja läheb

Rasvatihane pesa juures. Lisaks enda pesaõõnsusele hoiab rasvatihane kiivalt silma peal ümbruskonna teistel õõnsusetel – mine tea, millal seda vaja läheb ( www.loodusemees.ee )

Pesitsusedu nurgakiviks on pesakoht, mille ümbruses on külluses süüa ning vähe konkurente ja kiskjaid. Paljud linnud on pesitsusajal territoriaalsed ega salli enda läheduses ka liigikaaslasi, näiteks isane rasvatihane (Parus major) ajab lähiümbrusest teised isased rasvatihased minema. Kuid lisaks liigikaaslastele käivad rasvatihase territooriumil ka teised õõnelinnud, näiteks must-kärbsenäpp (Ficedula hypoleuca).

Kas kuldnokk ikkagi valib rändesuuna loomupäraselt?

Postitas Looduskalender - N, 11.03.2021 - 10.30

EOÜ aasta linnu teadusuudis

Foto Arne Ader

Kuldnokkade mängulend

Kuldnokkade mängulend ( www.loodusemees.ee )

Arvamus, et lind oskab õige rändesuuna valida loomupäraselt ehk lindude ränne on evolutsiooni jooksul lindu sisse n-ö programmeeritud, on levinud. Osaliselt on sellele veendumusele uuringutes kinnitust saadud, ent segadus on tekkinud ühe ammuse uuringu tõlgendamisel.

Kuldnoka (Sturnus vulgaris) loomupärase rändesuuna kohta leidub viiteid, mis tuginevad Hollandi ornitoloogi Albert Perdecki 1950. aastatel tehtud katsetele. Uuringute tulemusi on viidatud sajakonnas teadusartiklis ning vähemalt kaheteistkümnes lindude rännet süvitsi käsitlevas erialaraamatus/-õpikus, kus on juttu kuldnoka rändesuuna loomupärasest määratusest. Kummalisel kombel on Perdecki uuringute tulemuste tõlgendus aga aja jooksul oma elu hakanud elama.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.