Linnuvaatleja

Linnuvaatlejate päevik: www.linnuvaatleja.ee

Haruldane mineraal munakoorel pehmendab lööke

Postitas Looduskalender - T, 27.03.2018 - 11.11

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Munakoor kaitseb arenevat loodet põrutuste ja patogeenide eest ning tagab ka gaasivahetuse väliskeskkonnaga, et loode ei lämbuks. Lindude munakoor koosneb suures osas kaltsiidist, mis on kõige tavalisem Maal leiduva mineraali kaltsium karbonaadi (CaCo3) kolmest vormist. Teised kaks on ebastabiilsed mineraalid, millest ühte – aragoniiti – võib leida näiteks kilpkonnade munakoortest ning molluskite ja korallide kodadest; vateriiti leidub looduses vähem, kuna see laguneb erinevate bioloogiliste protsesside tõttu kiiresti.

Uus linnuliik Eestile – hallrüdi – leidis kinnitust aastaid pärast vaatlemist

Postitas Looduskalender - P, 25.03.2018 - 11.11

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Ka kogenud linnuvaatlejatel tuleb ette, et vaadeldud liigi määrang saab kinnituse alles aastaid pärast linnu nägemist. Nii juhtus ka Eesti 388. linnuliigi hallrüdi esimese leiuga.

Kolme päeva jooksul 3.-5. detsembrini 2011. aastal vaatlesime kolmekesi (Uku Paal, Mariliis Paal, Margus Ots) Saaremaal Rahuste rannakarjamaal rüdi, keda me kohe määrata ei osanud. Linnuraamatuid ja fotosid uurides ning teiste linnuvaatlejatega nõu pidades määrasime nähtud linnu esmalt leeterüdiks, kuna keegi teine Eesti rüdidest ei saanud ta kindlasti olla. Kahtlus siiski jäi, kuid võimaluse peale, et tegemist võib olla Eestis seni kohtamata linnuliigiga, ei osanud siis mõtelda.

Kas suurenenud kisklusrisk sunnib partnerit petma?

Postitas Looduskalender - T, 20.03.2018 - 08.08

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Suur osa linnuliikidest on sotsiaalselt monogaamsed. Kuid aeg-ajalt võivad partnerid teineteist petta ja soetada järglasi naaberterritooriumil pesitseva vastassoo esindajaga. Isaslinnu partneri petmise põhjus on ilmne – rohkem järglasi tagab enda geenide tõenäolisema jõudmise järgmistesse põlvkondadesse. Naabrimehe viljastatud munadest kooruvad pojad suurendavad aga emaslinnu järglaste geneetilist mitmekesisust, mis võib soodustada emaslinnu geenide levimist ja tagada mõne järglase ellujäämise parasiitidesse või haigusesse nakatudes.

Metsisele sobivate elupaikade tagamine kaitseb ka teisi liike

Postitas Looduskalender - L, 10.03.2018 - 10.10

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Metsis on Eesti aladel elanud vähemalt sama kaua kui inimene. Ta on jändrike mändide ning mustikarikaste 100-aastaste metsamaastike lind, kelle ajalugu Eestis ulatub viimase jääaja järgsesse aega.

Kolmeosalise sarja viimases osas räägib Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi doktorant Eliisa Pass Eesti ühe põlise linnuliigi ning loodussümboli metsise sobilike elupaikade muutumisest ja nende vähenemise põhjustest.

Esimest osa: Saja-aastase Eesti põliste metsade lind – metsis: LINK

Teine osa: Metsise arvukus on sajandi jooksul langenud kogu Euroopas: LINK

Taimede leviku uurimisel on abi ornitoloogia ja botaanika koostööst

Postitas Looduskalender - T, 06.03.2018 - 12.12

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Paljude taimede levised – osad, millest võivad idaneda uued taimed – läbivad linnu soolestiku ning satuvad kasvama vanemtaimest eemal. Kuigi teadmises taimede levimisel loomade abil ei ole midagi uut ning selle vastu tundis huvi ka Charles Darwin, ei ole sellise levimisviisi tõhusus ja taime kasvukoha kaugus looma seedesüsteemi läbimise järgselt ehk endozoohooria abil siiani üheselt selge. Taimele oleks kasulik end levitada rändlindude abil, kuna selliselt „lendaks“ seemned kiiresti kaugele uutesse elupaikadesse. Taime levimisel endozoohooria abil on aga eelduseks leviste idanemisvõime säilimine soolestiku läbimise järgselt.

Keapapagoid ohustab uudishimu

Postitas Looduskalender - E, 05.03.2018 - 10.10

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Keapapagoi ehk kea (Nestor notabilis) on suur oliivrohelist värvi lind, keda esmapilgul ohustatuks pidada on raske: ta ei ole sugugi inimpelglik ning võib ronida auto kapotile, lammutada õues seisva jalgratta või veeretada tee peal lumepalli. Ometi on Uus-Meremaal alles vaid umbes 6000 isendit ning Rahvusvaheline Looduskaitseliit (IUCN – International Union for Conservation of Nature) on liigi paigutanud punase nimestiku eriti ohustatute (Endangered – EN) kategooriasse.

Kea ehk keapapagoi

Kea ehk keapapagoi / foto: John M (wikimedia commons)

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.