Minu mets

„Lageraied ajalukku!“- allkirjade kogumine kestab

Postitas Looduskalender - R, 11.01.2019 - 16.16

Möödunud aasta 5. septembril alustas kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) kampaaniat „Lageraied ajalukku!“, mis on praeguseks hetkeks kogunud juba üle 2700 allkirja, olles seega Riigikogule esitamiseks küps.

Kuna huvi allkirja anda pole vähenenud, vaid kasvab pidevalt, otsustas ühendus petitsiooni ülevalolekut pikendada 14. aprillini ning jätkata ka muid ulatuslike lageraiete negatiivsetest mõjudest teavitavaid üritusi. Lisaks on plaanis avada mitmeid käsitsi allkirjastamise punkte üle Eesti.

Sõlmiti vaba tahte koostööleping

Postitas Looduskalender - R, 28.12.2018 - 12.12

EMA ja KKI annavad teada

EMA aktivistid kontrollivad vabatahtlikult metsandusliku tegevuse seaduspärasust

Eesti Metsa Abiks (EMA) ja Keskkonnainspektsioon (KKI) sõlmisid vaba tahte koostöölepingu (21.12.2018.), mille eesmärgiks on ühendada mõlemapoolsed jõupingutused metsaõigusnormide rikkumiste vastu võitlemisel. Lepingut on ette valmistatud kevadest saadik ehk üle poole aasta, ühtlasi oli tegemist KKI pikaaegse peadirektori Peeter Volkovi viimase olulise allkirjaga enne pensionile siirdumist.

Asutati Püsimetsaühistu

Postitas Looduskalender - N, 16.08.2018 - 12.12

Püsimetsaühistu koondab metsaomanikke, kes soovivad oma metsa tulusalt majandada, kuid samas tagada loodusväärtuste säilimise oma metsas. Püsimetsaühistu eesmärgiks on, et võimalikult suurt pindala erametsadest majandataks püsimetsana ning see moodustaks üle Eesti võrgustiku, millel on ökoloogiline, majanduslik ja sotsiaalne väärtus ning mis haakuks olemasoleva kaitsealade süsteemiga.

Elurikkuse kahanemine seab inimeste heaolu suurde ohtu

Postitas Looduskalender - T, 27.03.2018 - 16.16

Tartu Ülikooli teadurid annavad teada

Fotod Aveliina Helm

Liigirikas teeserv Pärnumaa

Mürgitatud teeserv Pärnumaa
Mürgitatud teeserv Pärnumaa

Vaesunud maastikel, nagu on näiteks paljud Eesti põllumajandusmaastikud, pakuvad teeservad putukatele ja paljudele taimeliikidele sageli ainsat elupaika. Niitmise asemel üha laialdasem taimemürkide kasutamine teeservades (alumine pilt Pärnumaalt) on üks näide selle kohta, kuidas looduskeskkonda koheldakse mõtlematult, seda tarbetult kahjustades. Ülemisel pildil on näide elurikkust toetavast teeservast Pärnumaal.

Mets vajab avatud arutelu

Postitas Looduskalender - N, 08.02.2018 - 11.11

Urmas Tartes, Eesti TA Looduskaitse Komisjoni esimees
07.02.2018

Eesti TA Looduskaitse Komisjoni (LKK) märgukiri metsanduse olukorrast [1], mis saadeti nii Riigikogu Keskkonnakomisjoni kui ka Keskkonnaministeeriumile, on pälvinud mõneti ootamatut tähelepanu. Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Riina Martverk (RM) reageeris sellele artikliga ajalehes Postimees [2]. Sellele järgnes Eesti Maaülikooli (EMÜ) teadlaste, täpsemini metsateadlaste, pressiteade [3].

Eesti metsamajandus ei taga elurikkuse hoidmist meie metsades

Postitas Looduskalender - N, 25.01.2018 - 11.33


EESTI TEADUSTE AKADEEMIA                                                                                               pääsuke

LOODUSKAITSE KOMISJON   

 

 

Eesti Teaduste Akadeemia (TA) Looduskaitse Komisjoni kiri Riigikogu Keskkonnakomisjonile ja Keskkonnaministeeriumile

Metsanduse olukorrast                                                     Tartus, 22.01.2018

Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon arutas olukorda Eesti metsanduses ettekandepäeval “Teadus ja seadus metsas” Tartus Baeri majas 13.12.2017. Ettekandepäeva päevakord on toodud lisas 1. Põhjendame oma järeldusi lühidalt seletuskirjas, mis on toodud lisas 2.

Arutelu järel tõdesime:

Eesti metsadele appi!

Postitas Looduskalender - L, 14.10.2017 - 14.14

Tekst ja fotod Arne Ader

Laanesõnajalg Poruni põlismetsas

Laanesõnajalg Poruni põlismetsas

Eilsete metsajuttude jätkuks mõtlen täna sellele, et meie elus on miskit, mis on rahva koos püsimiseks emakeelest veelgi olulisem: see on meie maailmavaade. Kui kokku saavad kõrge riigiametnik ja puukallistaja, siis ühisest eesti keelest omavaheliseks viljakaks aruteluks paraku ei piisa.

Ühtedele võib olla mets puude kogum tihumeetrites, mida saab konverteerida rahaks. Teistele on see imeline elurikkuse võrgustik, mis üllatab oma iluga ja teiseneb salamisi meie kõigi rõõmuks.

Metsa kui ainelist rikkust saab mõõta mõõteriistadega ja tulemusi saab väljendada statistiliselt. Metsa kui vaimset rikkust saab mõõta vaid vaimsete vahenditega ehk siis vastuseks on vaid meie endi äratundmised.

Lageraie kaotab mustikametsa paljudeks aastateks

Postitas Looduskalender - T, 22.08.2017 - 21.21

Tartu Ülikool, Looduskaitsebioloogia töörühm
Foto Arne Ader

Mustikamännik

Mustikamännik

Lageraied parimates mustikametsades kaotavad saagi mitmekümneks aastaks

TÜ looduskaitsebioloogide vastsest uuringust selgub, et Eesti metsamajandus muudab oluliselt mustikametsade paiknemist maastikul. Nimelt kaovad raietega arumetsades head mustikakohad mitmekümneks aastaks, ent nende asemele on siirdesoode pikaajalise kuivendamise tulemusel tekkinud (märgalaelustiku arvelt) hulgaliselt keskpäraseid.

Miks Keskkonnaministeerium plaanib kaitsealadel raietingimusi leevendada?

Postitas Looduskalender - R, 18.08.2017 - 11.11

Foto Arne Ader

Padakõrve

Padakõrve

Keskkonnaministeerium plaanib kiirkorras vastu võtta määruse muudatust, mis võimaldaks teha kaitsealade ja püsielupaikade piiranguvööndites sanitaarraie nime all lageraiet, mis kaitsealadel on reeglina keelatud. Kaitsealade elurikkust tõsiselt ohustavat eelnõu ei ole saadetud kooskõlastamiseks ühelegi huvigrupile. Keskkonnaühendused soovitavad ministeeriumil muudatustest loobuda.

Plaanitav määruse muudatus võimaldaks teha näiteks tormi tagajärjel kahjustada saanud kaitsealuses metsas kergekäeliselt lageraie, väites, et tegemist on sanitaarraiega. Nõnda võib oluliselt kahjustada kaitsealust objekti ning metsa bioloogilist mitmekesisust.

MINU METS: vestlus raamatu põhiautoriga

Postitas Looduskalender - P, 25.06.2017 - 08.08

Kalle Eller vastas Kristel Vilbaste küsimustele 07.05.2002. ehk viieteist aasta eest

Foto Arne Ader

Salumets

Salumets

Millised tavad metsas vanasti olid? Mis metsas kevadel tehti?

Eesti metsaga on seotud mitu ajalist taset. Kui meil räägitakse praegu vanarahva kommetest, siis see oleks ligikaudu see aeg, mis lõppes enamvähem 19. sajandi lõpu kolmandikus ja kestis tükati mõnel pool ka kauem. Kui nüüd rääkida varasemast, tinglikult öeldes etnograafilisest ajast.

Miks sa selle piiri sinna sead?

Aga siis toimus murrang. Siinse maa kultuuris, väga paljudes ainevaldkondades, seda ajastut ja seda, mis toimus, on nimetatud kultuuri murdumiseks. See on siis aeg 1850-1900, selles vahemikus muutus praktiliselt kõik. Kogu meie rahva ilm muutus selle aja jooksul täiel määral. Muutus ajaloolistel põhjustel, maailma survel ja sisemiste arengute tõttu.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.