Artiklid ilvesest

Aasta linnu märgid
Avapilt
Aasta Loom L, 21.04.2018 - 09.00
Sisu

Mängiv mõtus.
Foto: Kalmer Lehepuu

 

metsise julgad

Metsisekuke talvise ekskremendi lähemal vaatlemisel ei jää kahtlust - peamiseks toiduks on männi okkad.
Foto: Tarmo Mikussaar

 

Hundikutsikate aeg
Avapilt
Aasta Loom N, 19.04.2018 - 16.49
Sisu

Hundikutsikad vanas mahajäetud talupaigas.
Foto: Tarmo Mikussaar

 

Ilvese “soojad” jäljed ja jänese hädakisa ehk kuidas mul ilves nägemata jäi

Postitas Aasta Loom - L, 07.04.2018 - 09.00
Avapilt
Sisu

Ilvese jahikoht.
Foto: Ingmar Muusikus

Ingmar Muusikus kirjutab lume sulamise künnisel talve ärasaatmiseks veel ühe loo ilvese jälgede ajamisest.

Märtsi keskel sõitsin Kõrvemaal mööda soometsade vahelist teed Kiigumõisa allikate suunas. Lootus värskeid loomajälgi kohata oli äsja lõppenud tiheda lumesaju tõttu olematu. Lagunenud taluköksi juures pidasin kinni, läksin autost välja ja… mõne sammu kaugusel olid ilvese täiesti värsked jäljed! Ilves oli siit läbi läinud mitte rohkem kui 5 minuti eest. Varasema jäljerea olnuks lumesadu ära kustutanud. “Soojad” jäljed ees, oli põnevus jäljeküti hinges tõusnud kõrgustesse.

Rahvapärimus: mida me ilvesest oleme arvanud?
Avapilt
Aasta Loom N, 29.03.2018 - 17.30
Sisu

Teame, et ilves on Eesti suurim kaslane, kellel on Eestis Euroopa üks tihedaima asustusega asurkondi. Kui hunti peetakse metsa sanitariks, kes murrab saagiks suurelt jaolt  nõrku ja haigeid loomi, siis ilvese kohta on öeldud, et ta toimetab metsas halastajaõe või hirvearstina, kes sööb kõike, kellest jõud üle käib ja kes liigub.
Foto: Remo Savisaar  

 


Siin on suur ja kõrge puur,
puuris kass on hiiglasuur -
nägu pahasena pilves.
Kas on kass?
Ei, lapsed-ilves! (R. Parve)

Ilveste kahekihilised kodupiirkonnad
Avapilt
Aasta Loom E, 19.03.2018 - 09.00
Sisu

Ühe isase (punased punktid) ja kahe emase ilvese territooriumite kattumine Endla looduskaitseala ümbruses 2014. aastal. Enamiku loomaliikide puhul ei liigu isendid ruumis sugugi juhuslikult, vaid külastavad perioodiliselt samu paiku, mida kokku nimetatakse looma kodupiirkonnaks. 

 

Ilvestel, nagu teistelgi suurkiskjatel, on kodupiirkonnad suured ja ulatuvad Eestis mitmesaja ruutkilomeetrini. Seda seepärast, et metskitsed, ilveste peamised saakloomad, paiknevad samuti hajusalt. 

VIDEO: ilvestele tähtsad ajad

Video saatis Janek Õunamägi

 

Looduskalender E, 12.03.2018 - 14.14

Dropboxi link videole siin.

10. märtsi hommikupoolikul nägime kõrvalise tee läheduses ilvest. Umbes kilomeeter edasi sõites märkasime järgmist looma julgelt teeääres jalutamas (sellest isendist ka video). Endalegi tundub uskumatuna kohtuda kahe ilvesega järjest

 

Ilves ehk harilik ilves     Lynx lynx