Looduskalender Vikerraadios

Looduskalendri minutid Vikerraadios: Hundi pruunid nuiad

Postitas Looduskalender - K, 18.07.2018 - 08.08

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Fotod Arne Ader

Laialehine hundinui

Laialehine hundinui

Sattusime Mikuga kord konverentsile, kus itaalia teadlased tegid ettekande uuringust, mis näitas, et kui õues on üle 25 kraadi, siis hoiduvad inimesed varju või veekogude äärde.

Sedasama võime me näha praegu oma armsal kodumaal. Kuuma eest poevad inimesed täispuhutud basseinidesse, tiikidesse, järvedesse ja merre.

Ja see on hetk, kui meil jätkub silmi ka veetaimede jaoks. Kas olete märganud, et hundinuiadel on juba pruunid pikad nuiad otsas, nende rohelised krõmpsud varred pole enam nii mahlased süüa. Olete ju ikka proovinud ülessikutatud hundinuia vart koorida lehtedest nagu banaani ning süüa seda varre heledat ja mahlast alumist otsa? Skaudid kasutavad seda esmaseks näljakustutuseks.

Looduskalendri minutid Vikerraadios: Koit ja Ämarik

Postitas Looduskalender - T, 17.07.2018 - 08.08

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Arne Ader

Kibuvits

Kibuvits

Meie kõige kõlavama häälega laululinnud on oma väe kaotanud. Käol on odraokas kurgus – kui ta üle lageda lendab, ei jälita teda vihane linnuparv. Ööbikki on vakka, üksnes peoleo vilistab edasi.

Linnurahvas annab ilmale praegu hoopis teise kõla. Laulavad peamiselt põõsalinnud ja roolinnud. Alailma ilmestavad helitausta mõne linnulapse appihüüded: haigrulapsed järve ääres, kakulapsed öös või kuldnokalapsed sajapäisest kuldnokaparvest. Siiski, jah, peoleo vilistab edasi, üsna sageli kräunub ka vihma – ja hoovihma tuleb nüüd aina ja aina.

Karusepäev, 13. juuli lõpetas suve valgema ja kuivema poole.

Looduskalendri minutid Vikerraadios: Rukkililledest sinine maa

Postitas Looduskalender - N, 12.07.2018 - 09.09

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Arne Ader

Rukkililled nisupõllul

Rukkililled nisupõllul

Mingil hetkel hakkame loodusest rukkililli otsima. Enamasti me pole neid enne tähele pannud, aga juuli teisel nädalal on neid kõikidele eestlastele korraga vaja.

Ja tõe poolest, on olemas kindlad põllud, sellised, kus kaheidulehelisi ei tõrjuta, kus nad just sel ajal õitsevad.

Küllap on palju asju, mida me oma rahvuslille kohta avastama peame. Näiteks kasvõi seda, millal rukkililled meie põldudel õitsema hakkavad. Ja kui inimestelt küsida, siis arvavadki nad, et ju laulupeo aeg see on, sest siis on kõigil rukkililled tõesti käes ja peapärjas.

Looduskalendri minutid Vikerraadios: Pimeduse loomad

Postitas Looduskalender - K, 11.07.2018 - 10.10

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Fotod Arne Ader

Mutt

Mutt

Küllap olete viimasel nädalal märganud, et siin või seal on autoteel mutilaipu või olete isegi mõnd muidu nii valgusekartlikku looma maapeal ukerdamas näinud.

Praegu on tõesti see aeg, kus neid oma ihusilmaga kõige rohkem näha saame, sest mutipere ajab järeltulijaid käikudest minema. Mõnel agaramal õnnestub olemasolevatele vahesein vahele tõmmata, aga enamikul tuleb üle lageda ilma pehmet kaevamismulda otsima tõtata. Ja nii jäävadki nad röövlitele nokka ja hambusse. Aegajalt naksab mõni neist uut mutitunnelit rajama tõtanud mutinoorukit, aga samas on see suutäis nii muskuslõhnane, et kiire okserefleks ja elutu mutt jääb maapinnale lebama.

Looduskalendri minutid Vikerraadios: Pärnaõietee

Postitas Looduskalender - T, 10.07.2018 - 11.11

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Arne Ader

Pärn õitseb

Pärn õitseb

Eelmine nädalavahetus oli minu jaoks paukuva köha aeg. Küllap õnnestus mul kusagil konnates või suplemas käies ära külmetada. On ju praegused ilmad nagu titepepu – kord lõõskav kuumus, kord üdini lõikav külm ja märg.

Seda kummalisem oli see, et nädala alguses maal käies, kui läksin teed mööda vaatama, kas alumises tiigis on vesi otsa saamas ja kas luigelilled õitsevad, ootamatu abijõud.

Teel komistasin ma suure õisi täis pärnaoksa otsa. Olin just jõudnud mõelda, et ma ei viitsi pärnaõisi tänavu korjata, Mikk armastas pärnaõieteed, aga mina mitte. Siiski oli mul oidu see pärnaoks enne kojusõitu maja juurde tuua, tükkideks lõigata ja autosse ladustada, et siis kodus õied küljest ära nokkida. Auto oli magusat meelõhna otsani täis.

Looduskalendri minutid Vikerraadios: Verikireslane

Postitas Looduskalender - N, 05.07.2018 - 15.15

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Arne Ader

Kes aias? Aasa-verikireslased ja herilkärbes

Kes aias? Aasa-verikireslased ja herilkärbes

Juulikuisesse loodusesse on ilmunud palju mõnusaid tegelasi, kelle tegutsemist me vaid üürikese aja jälgida saame.

Ühed uhkemad tegelased on hetkel liblikad, kelle tiivasirutus parasjagu lillale äiatari õiele ära mahub. Äiatar on see lilleõis, mis meenutab natuke karvast lillat nööpi. Vanarahvas ongi teda “vanapagana püksinööbiks” kutsunud.

Aga see liblikas, kes äiatari õitelt nestet käib limpsimas on verikireslane. Temas on olemas Lumivalgukese kolmest uhkest värvist kaks – aasa-kireslase viis täppi esitiibadel on kui punased veretilgad ja kogu muu liblika värvus must kui eebenipuu.

Looduskalendri minutid Vikerraadios: Palderjan

Postitas Looduskalender - K, 04.07.2018 - 09.09

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Arne Ader

Palderjan

Palderjan

Kui praegu autoga maakodusse sõidate, siis olete kindlasti märganud, et kraavides ja vesisemates kohtades kasvab üks rinnuni ulatuv taim, mis näeb eemalt välja nagu putk oma sarikõiega, aga mille värvitoon on roosa.

Tõepoolest ta näeb välja nagu putk, aga seda ta ei ole mitte. See roosaõieline uhke taim on palderjan.

Kui mu vanaisa Gustav Vilbaste kirjutas oma taimeraamatutes sada aastat tagasi, et “palderjan on väga hästi tuntud taim meie taimkattes”, siis praegu ei tunne väga paljud inimesed teda ära. Õigemini tunnevad, aga ainult lõhna järgi.

Looduskalendri minutid Vikerraadios: Vikerkaare otsas on rahapada

Postitas Looduskalender - T, 03.07.2018 - 09.09

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Arne Ader

Vikerkaared

Vikerkaared

Käisin nädalavahetusel üle hulga aja rabas. Hüpassaarel. Metsalaulupeol. Oli vahva, kuidas ilm hoidis puude sõpru terve päeva muidu nii vihmasel nädalavahetusel. Piisas vaid väikesest vihmaloitsust, kui seitsme tunni jooksul ei sadanud enam tilkagi. Mikk Sarv ütles ikka, et “ilma tegemine on kõige lihtsam nõidus”.

Aga nägime seda vihma suurte potisiniste pilvedena mööda ujumas küll. Ja hetkel kui Anna Hints tänas lauluga meie esivanemaid ning Anna Vainu laulis allikate abist ja jõgede jõust, kerkis Kuresoo raba keskele võimas vikerkaarevärviline väesammas, millist ma varem ehk ainult kaugel Saamimaa tundrute väepaikades näinud olen.

Looduskalendri minutid Vikerraadios: Siniste tiibadega

Postitas Looduskalender - N, 28.06.2018 - 12.12

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

 

Foto Arne Ader
Harilikud taevastiivad

Harilikud taevastiivad

Päevaliblikad poevad juba akendest ja ustest sisse. Sinitiivad istuvad taimedel kui pisikesed õiekesed, leektiivad on kui tulipunased lillekesed. Kuumad metsavaheteed on täis suuri loperdavaid tumepruune kiirgliblikaid ja haavalumikuid.

Suveliblikate pidupäev on käes.

Jaaniõhtul nägin aga sellist siniste liblikate keerlemist, mis võttis keeletuks. Mu hea sõber kunstnik Anne Vasar oli keset kuumust oma sibula ja peedipeenardele juua andnud ning keset tuhkkuiva loodust oli nüüd üks sooja ja niiske mulla lapike.

Sellel tiirles rõõmsalt sadakond sinist liblikat, minu lähenedes paiskus pahvakas siniseid võbelejaid lendu, et siis kohe taas mullale maanduda. Kiiresti ajasid nad oma londikesed välja, et sealt mullast midagi endasse imeda.

Looduskalendri minutid Vikerraadios: Põdrakanep

Postitas Looduskalender - K, 27.06.2018 - 09.09

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Arne Ader

Põdrakanepimaastik. Otepää kõrgustik

Põdrakanepimaastik. Otepää kõrgustik

Suurim üllataja on sel aastal taimestik. Kui varakevadel ei jõudnud me sooja jõudmist kuidagi ära oodata ja vihm tundus igavesti sadama jäävat, siis praegu on loodus seitsmepenikoorma saabastes käinud. Paljud taimed, mis muidu juulis õitsevad, olid jaanipäeval täisõites.

Põdrakanepi küünlad lõõmavad, vesihernes kikitab tiigiveest püünispaunakeste kohal kollaseid õisi, soovõhk on oma kallaõied valla löönud. Ja rabarahvas kinnitab, et murakad kikitavad juba punaseid marjanupse. Muidugi on metsasügavuses kuldamas kukeseened, „Nii vara!“ jääb vaid öelda.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.