Looduskalender Vikerraadios

Vaarikavarre tee

Postitas Looduskalender - L, 19.01.2019 - 09.09

Kirjutas ja raadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Vaarikavarred ja kivitäks

Vaarikavarred ja kivitäks

Kas mäletate neid maakodu talveaegu, kui pliidi all praksus tuli ja pliidi peal kees teepada vaarikavartega. Kui perega õhtul suusatamast tulles sai ehtsa suitsusingi võileiva kõrvale rüübatud punast lõhnavat vaarikavarreteed.

Tõsi minul on koolipõlvest meeles ka need korrad, kui klassiga suusasõidul kusagil metsaservas lõke üles tehti, ja lõkkel toki otsas kaasavõetud sardelle küpsetati. Ja ikka oli selle kõrval ka seesama punakuldne vaarikavarretee plekk-kruusis auramas.

Jaanuari teine nädal. Kui paks on lumehang?

Postitas Looduskalender - E, 14.01.2019 - 12.12

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Nüpli maastik. Otepää looduspark

Nüpli maastik. Otepää looduspark

Lund sajab ja sajab. Maapind on Tartu ümbruses kaetud nii paksu lumega, et mõttes arvan seda juba räästani ulatuvat. Ja ka tegelikult on teerajalt kokku kühveldatud hang mulle juba puusani. Aga ilmateenistuse lumekaart näitab ikka alla kahekümne sentimeetri.

Eelmise nädala keskpaigas otsustasin selgust saada, kui paks on siis see lumekiht mu maja ees. Leidsin lapse rohelise koolijoonlaua ja surusin hange. Lootuses muidugi, et kõik selle kolmkümmend sentimeetrit hangesügavusse sukelduvad. Aga võta näpust! Esimese hooga jäi joonlaud pidama 10 sentimeetri peal, siis tuli lume sees vastu ilmselt eelmise aasta jõulusula koorik. Kui ka sellest joonlaua läbi surusin, siis jäigi vaid tühised 13 sentimeetrit.

Jaanuari viies nädal. Tuisk

Postitas Looduskalender - L, 05.01.2019 - 10.10

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Koer tuisus

Koer tuisus

Tuisutuul tuli lõpuks, just selline nagu vanades vene filmides. Kui maailm on lumetantsust nähtamatu. Tuul võtab õue minnes laulda su puukorvi traatides ja selles uksepilus, mis puukuuri seinas ja aiavärava lippide vahel, kui hommikust ajalehte tooma lähed. Laulab ürgse jõuga, häälega, mis ühtejagu hirmutab, luudeni läbi möirgab ja teisest küljest paneb kuulama, kui looduse kõige kaunim sümfoonia.

Aga selles põhjatormis jagus tõelist tuisulund vaid mereäärsetele. Lõuna-Eestis keerutas ta maja lõunaküljele kokku põlvekõrguse hange, mis lumelabidaga korra vibutades olematuks tuhises.

Ravimtaim - kadakas

Postitas Looduskalender - L, 29.12.2018 - 10.10

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Saastna maastik kadakatega. Matsalu

Saastna maastik kadakatega. Matsalu

Meie peres on juba viiendat aastat väike armas koerake, kelle pidev uudishimu paneb ka mind kõiki asju rohkem nuusutama ja uurima. Eelkõige taimi. Aga koerapidajana on kaduma läinud mu aastavahetused. Paugutamine, mis sel ajal õuest kostab, paneb koerakese nii värisema, et kogu pidulik hetk läheb koera julgustamisele.

 

Seepärast tahan ma selleks aastaks teile soovitada ühe hoopis rahulikuma ja tervislikuma tulevärgi.

 

Vedage aastavahetuse hetkeks välja oma grillalused ja tooge koju kuhi värskeid kadakaid. Ja süüdake neist hõõguvatel sütel aastavahetuse tulevärk. Mõnusalt pragisev lõke. Sellest tulest sündivat suitsu kasutage aga tervendamiseks, endale seda siis peale lehvitades või suitsust läbi joostes.

Ravimtaim - kuusk

Postitas Looduskalender - L, 22.12.2018 - 10.10

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

 

Pärast lumesadu

Pärast lumesadu

Talv on nüüd alguse saanud ja kuused paljudes kodudes juba püsti. Vanarahval oli kombeks kuusepuu tuppa tuua jõululaupäeval, nii et kes pole jõudnud veel päris kuuske endale külla kutsuda, siis võiks pühapäevase päeva perega kuusetoomisele pühendada.

Ja ei maksa end lasta eksitada juttudest, nagu oleks karjamaa servast või alusmetsast kuuse raiumine suur patutegu metsa vastu. Kindlasti ei ole. Ma loodan, et ei saabu enam kunagi aeg, kui toas peituvat jõulukuuseilu peab paksude kardinate taha varjama.

Kui mitte muu, siis kuuseokste eeterlike õlide toime, mis teie tuppa sel haigusterikkal ajal lendub, võiks argumendina panna kinni tehiskuuse jutlusetajate suu. Kallistage oma tuppa toodud kuuske kord päevas ja teil ei ole aastavahetuse ajal apteeki asja.

Ilma-aasta 2018

Postitas Looduskalender - E, 17.12.2018 - 12.12

Kirjutas ja Vikerraadio saates „Ökoskoop“ luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Päikeseloojang. Otepää kõrgustik

Päikeseloojang. Otepää kõrgustik

Minu käest on ikka küsitud, millist ilma Sa järgmiseks aastaks ennustad? Jah, olen 12 aastat järjepannu pidanud Eestimaa loodusel silma peal hoidma ja kirjutama-rääkima igal nädala sellest, mis looduses juhtub. Algul Eesti Päevalehes ja nüüd juba mitu aastat raadios. Aga ikka ma tõrgun ilma ennustamast. Ilma-vana on ju põhimõtteliselt lihtne olla – inimesed ei mäleta üle kahe nädala, mis looduses toimus, kogu aeg juhtub ju nii palju. Minagi pean aasta kokkuvõtet tehes oma sotsiaalmeediasse riputatud pildirea üle vaatama. Seega igasugune ennustus ununeb samuti.

Novembri viies nädal. Eeltalv

Postitas Looduskalender - E, 03.12.2018 - 09.09

Kirjutas ja Vikerraadio saates „Ökoskoop“ luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Tuisk maanteel

Tuisk maanteel

Mulle meeldivad tormised päevad. Just see, kuidas tuul vaimuna korstnas ja majaseintel ulub. Lauldes laulu, mis omajagu hirmutavalt ürgne, aga ka looduseitkuna lummav.

Sellist tuult kuuleb meil ikka andresepäevast, 30. novembrist kuni talve alguseni välja. See on aeg, kuhu jäävad meie kõige teed-matvamad tuisud, Padaoru Monicat ehk veel mäletate? Ja millal kõige vihasem tuisulume lend tuleb, ei suuda ka kõige paremad ilmaennustajad ette ennustada. Ta lihtsalt tuleb. Tuleb siis, kui ilmaennustajad on teda juba kaks korda hirmutanud tulema, tuleb kolmandal tormipojal.

Kas punamütsikesel on metsa asja?

Postitas Looduskalender - L, 24.11.2018 - 15.55

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Jakob ja Wilhelm Grimm "Punamütsike". Eesti Kirjastus, Tallinn,1943. Tõlkinud Lea Nurkse ja illustreerinud Uno Martin.

Mäletate muinasjuttu punamütsikesest? Ma loodan ikka, et mäletate. Kuigi uue aja tehnoloogiaimed ja uued elukombed teevad selle muinasjutu tänapäeval ehk isegi laste jaoks veidi arusaamatuks.

Mis haige vanaema  paksu metsa sees? Vanaema elab ju naabertänaval või linnas, kusagil korterite rägastikus või paremal juhul aedlinnas.

Just selline mõttekäik jooksis mu peast läbi, kui istusin Looduskosmeetika seminaril, kus räägiti peaasjalikult meie looduskosmeetika turundamisest välismaale.

Novembri kolmas nädal. Söötjad

Postitas Looduskalender - E, 19.11.2018 - 12.12

Kirjutas ja Vikerraadio saates „Ökoskoop“ luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Vooremägi

Vooremägi

Kas olete vaadanud, kui ilus on praegu suvelõpul külvatud orasepõld. Ja veel lähemalt – kui õrnad ja lainjalt voogavad on need oraselehed, mis kõik ühest kohast välja võrsuvad, kui suur on see roheline põllupuhmas ning milline korrapära ja reastus on neis orasepuhmastes. Ja see tulevase vilja aura, mis nende rohepuhmaste kohal.

Kaunid on ka need suurte silmadega kitsekesed, kes seda smaragdrohelist orast krõmpsutamas käivad. Kuidas möödujat silmates nad hetkeks kangestuvad, siis otsekui ringmängus ringisebides arutavad, mida nüüd teha ja kuidas siis hüpetega kogu karjaga valgeid tagumikke välgutades jalga lastakse. Aga küllap märkate, et kitserahvas pole enam suviselt ruuge, vaid karvkate on sügiseselt hall, nagu see võsa, kuhu nad siirduvad.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.