Aasta loom 2019

VIDEO: Koprapere talvel

Postitas Aasta Loom - L, 09.02.2019 - 11.00
Sisu

 

Kopraema ja kopraisa moodustavad tugeva perekonna ja nende liit kestab võimalusel kogu elu. Kui üks osapool hukkub (kobras on siiski mitmete kiskjate saakloom ja ei tohi unustada, et ka jahiuluk), leitakse vahel uus paariline, et sugu jätkata.

Video: Tarmo Mikussaar

Kopraluudest muististes ja kopra kadumisest 19. sajandil

Postitas Aasta Loom - L, 02.02.2019 - 15.48
Avapilt
Sisu

Kopra lõikehammastest ja kandluust ripatsid Otepää linnuse (noorema rauaaja) materjalist.

 

Paleozooloog Lembi Lõugas jätkab siinkohal artikli "10 000 aasta kobrast Eestis" II osaga, milles jõuab kopramuististe jälgi lugedes 19. sajandisse välja – mil kobras Eestist kadus. Lembi kõneles  samal teemal ka neljapäeval, 31. jaanuaril kopra-aasta avamisel Tallinna Loomaaias.

Homme loomaaeda koprajutte kuulama

Postitas Aasta Loom - K, 30.01.2019 - 17.11
Avapilt
Sisu

Fotol on koprakujulised ripatsid merevaigust ja sarvest, mis pärit Valma neoliitilisest kollektsioonist (ligikaudu 5000 aastat vanad).

 

10 000 aastat kobrast Eestis – nii kaua on see lahe loom siinkandis elanud. Paleozooloog Lembi Lõugas ütleb, et tegelikult isegi rohkem kui 10 000 aastat ja sellest kõneleb ta homme Tallinna loomaia keskkonnahariduskeskuses aasta looma avamissündmusel. Tähtis tootemloom on kobras ilmselt meile olnud, faktid on sellised: "Kobrast meenutavad ripatsid või kujukesed näitavad, et tegu polnud pelgalt söögipoolisega, vaid palju tähendusrikkama loomaga. Eestis pole just palju loomi, keda muistsed kunstnikud oleksid sel viisil kujutanud. Lisaks koprale tuleb esimesel hetkel meelde vaid põder, karu ja rästik, " räägib Lembi.

10 000 aastat kopra levikut Eestis

Postitas Looduskalender - E, 28.01.2019 - 02.02

Kopra alalõualuu Pulli mesoliitilisest asulakohast (AI-4476). Lõikehambaid võidi kasutada tööriistana uuristamiseks. Neid võidi alalõualuust eraldada või kasutada koos luuga, mis oli heaks käepidemeks

 

Kuigi kobrast (Castor fiber) ei pruugita Eesti põlisasukaks pidada seoses tema vahepealse kadumisega meie faunast, siis tegelikkuses on see usin ja töökas loom siin toimetanud juba aastatuhandeid. Kopra ajalugu ulatub meil tõepoolest 10 000 aasta taha ning sõltudes tema maiste jäänuste ehk luude dateerimismeetodi täpsusest, on vastavad tõendid isegi umbes 10 500 – 10 700 aastat vanad. Mis need tõendid siis õigupoolest on ja kuidas me nii ammuse aja taha üldse näeme?

 

Kobras - Castor fiber

Postitas Looduskalender - E, 28.01.2019 - 01.40

Eestist vahepeal kadunud

Eestis on kobras põline liik, kelle luid on leitud juba vanadest kiviaja asulakohtadest. Aastal 1841 kütiti Eestist viimane kobras ja maa jäi sellest liigist tühjaks. Kobras oli väga populaarne jahiobjekt oma kasuliku kopranõre, maitsva liha ning vastupidava ja hinnalise karusnaha tõttu. Aastal 1957 taasasustati liik Nikolai Laanetu poolt Valgevenest Põhja-Eestisse Jägala jõe vesikonda. Umbes samal ajal levis liik ka ise Kagu-Eestisse, tulles Venemaalt üle Pihkva järve. 1970. aastatel asustati ka kopraid Eesti-siseselt paikadesse, kuhu ta polnud ise levinud. Ja juba 1980 lubati esimesi loomi küttida ning leviku laienedes sai liigist jahiliik, kes asustab ühtlaselt kogu riiki.

Kuidas kopral kopra-aastal läheb?

Postitas Aasta Loom - L, 12.01.2019 - 09.00
Avapilt
Sisu

Kesktalvel kobras palju ei liigu – loom tegeleb talvevarude tarbimisega ja hangib siit-sealt juurde, kui vaja.
Foto: Tarmo Mikussaar

Eesti oludes sobib kobras elama looduslikel veekogudel - jõgedel ja järvedel. Kui piiber
asustab aga maaparanduse kaudu juurdevõidetud alasid, on pahandus kerge tulema: tema eluks vajalik tegevus põrkub inimese majandushuvidega. Paisutuse tulemusena liigniiskuse all kannatav mets kuivab ja põld muutub mädaks. Loomulikult ei taha ükski maaomanik sellise olukorraga leppida ja „kurjategija” langeb kiusamise ohvriks. Lõhutakse paisutustammisid, pesakuhilaid ja varjeurge eesmärgiga loomad minema peletada. Kasutust tegevusest on stressis nii koprad kui inimene. Lahenduseks on sobimatutest kohtadest kogu koprapesakonna ära küttimine, see tegevus tuleb jätta jahimeeste hooleks. Küttide kiituseks peab ütlema, et igas jahtkonnas on mõni „kopraspetsialist”, kes suudab tekkinud probleemi lahendada.

Mida oodata kopra-aastal - ennustused!

Postitas Aasta Loom - L, 05.01.2019 - 09.00
Avapilt
Sisu

Kunstnik Leo Lätti on joonistanud koprast pildi, oksake käpa vahel – sellel oksakesel on suur roll tänavu – kobras on Ehitaja!
Joonistus: Leo Lätti

Majaehitaja. Tänavu tutvustame aasta looma kobrast esmalt kui võimsat ehitajat, kes loob ka teistele elupaiku. Praegu jaanuaris pole kopra ehitushooaeg veel alanud, aga peagi on see käes. "Kobrast võiks nimetada meie uue taasiseseisvumisaegse Eesti eluslooduse arhitektiks, sest kõikjal, kuhu ta vähegi saab, tekitab ta suurema või väiksema vääriselupaiga, kus saavad elutseda mitmed kaitsealused ja ohustatud liigid lindudest ja kahepaiksetest roomajatest poolveeliste liikideni välja," kirjutab näriliste uurija ja kopra-aasta kõneisik Remek Meel.  "Loomulikult muudab kobras tohutult end ümbritsevat keskkonda ja seetõttu satub liik inimesega kergesti vaenujalale, sest inimene ei salli, et keegi peale tema enda võiks keskkonda nii suurel määral muuta."

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.