Video

VIDEO: mustad valges

Postitas Looduskalender - N, 31.01.2019 - 14.14

Video salvestas Ahto Täpsi

 

 

Hommikused toimetamised toimetatud

 

Teder      Tetrao tetrix

 

Tedreseltsingud on vaatamisväärsus omaette, nendega võime kokku trehvata just talvisel ajal ja sagedamini kaasikute ja kultuurmaastike piirialadel. Tetrede peamiseks talviseks toiduks on kaseurvad ja -pungad, aga head toitumiskohad ei pruugi sugugi lähestikku asuda. Raagus lehtpuud ei paku tegutsevatele segasalkadele looduses varju ka „vaenlaste“ eest, seega tagab mitmete silmapaaride ümbruse jälgimine veidi ohutumat olemist.  

VIDEO: šaakalite mõjust loodusele

Postitas Looduskalender - N, 10.01.2019 - 15.15

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

 

Looma ettevaatlik käitumine peibutussöödal

 

Šaakal ehk harilik šaakal        Canis aureus

 

Lubasime tutvustada meie elutsevate šaakalite mõju meie ümbritsevale bioloogilisele mitmekesisusele.

Veidi loomade välimusest. Kohevas talvekasukas näevad need koerlased hoopis tumedamad välja, kui suvel. Isasloomad on emastest kröömike suuremad, aga oma looduslikest vaenlastest huntidest madalamad, väiksemad ja kergemad.

VIDEO: tundub, et jooksuaeg on algamas

Postitas Looduskalender - N, 03.01.2019 - 12.12

Video salvestas Fleur, LK foorumist

 

 

Rebane ehk punarebane       Vulpes vulpes

 

Viimasel aasta kolmandikul, pärast eelmise aasta pesakonna iseseisvumist elasid rebased üksikeluviisiliselt. Aga nagu videost näha hakatakse pisitasa paarilist otsima, kuigi uudishimutsejad ei pruugi sugugi kokku jääda. Video alguses näeme, et esimesena kaadrisse jäänud emasloom sallib juba võimaliku partneri kohalolekut (nende omavahelist käitumist on videos päris huvitav jälgida).

VIDEO: käib vaikne nosimine

Postitas Looduskalender - R, 28.12.2018 - 20.20

Video salvestas Fleur, LK foorumist

 

Poissmeeste seltskond

 

Punahirv       Cervus elaphus

 

Aga vaatame ajas tagasi. Eesti mõisate „hirveaedadesse“ toodi Euroopast loomi juba 19. sajandi teisel poolel. Esimese maailmasõja keerulistel aegadel hirvepargid kadusid.

Saksamaalt kingiti 1927. aastal Vabariigile hirvepaar, loomad asustati Abrukale, aga karja täienedes viidi osa loomi 1935. aastal Pärnumaale, Audru „hirveaeda“.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.