Šaakal ehk harilik šaakal        Canis aureus

Millises maastikus võiksid meie šaakalid  hakkama saada? Uuringus on võrreldud šaakalite elupaiku Euroopas ja potentsiaalseid piirkondi Baltimaades, aga puudutame lühidalt Eestis.

Ja ta tuligi! Kui alles esmaspäeval sai mõtiskletud, kas hunt end ka siia näitama tuleb, siis täna hommikul mõned minutid pärast kella 7 oli ta platsis.

Tegemist võib olla selle kandi üksiku hundiga, kes end ka möödunud talvel, kui šaakalikaamera asus siit umbes kuue kilomeetri kaugusel Metsküla rannas, näitamas käis.

Šaakal ehk harilik šaakal        Canis aureus

Nüüdseks on tehtud ulatuslikke DNA uuringuid ja võib pea kindlalt öelda, et meie looduses liikuvad šaakali isendid on Kaukaasia päritolu.

Euroopas teatakse kahte põhilist šaakalite põhipopulatsiooni: üks Balkanil ja teine Kaukaasias. Huvitav on aga see, et Läti, Leedu ja Poola šaakalid pärinevad hoopis Balkani populatsioonist.

Teder       Tetrao tetrix

Selliseid suuri ja uhkeid linde võime märgata talvisel ajal kaasikutes tegutsemas ja kasepungadest toitumas. Aga, kui Sa kohtad suht sarnaseid linde männikus on tegu kindlasti metsiste ehk mõtustega.

Mõlema linnuliigi puhul torkab silma see, et isas– ja emaslinnud on täiesti erineva sulestikuga ehk seda nimetatakse sooliseks dimorfismiks.

Eile öösel kell 3.41 ja hommikul 8.01 ilmus šaakalikaamera ette ilves – aasta loom. 

Tundus, et tegu oli kahe erineva isendiga: põgusalt end näidanud öine jalutaja paistis olevat vanaloom ja hommikuse uudistaja suurus, välimus ja kehakeel viitasid pigem noorloomale. Igal juhul kena üllatus ja vaheldus seni kaamera ees toimetanud imetajatele – hiirtele, šaakalitele, rebastele ning halljänestele.