looduskalender.ee

Roosärjed.

Roosärjed alustavad kudemist juba aprillis, mis olenevalt veekogudest kestab juuli keskpaigani. Kudepaikadena eelistavad paigutada marja jää poolt põhjast üles kergitatud pilliroo ning kaisla juurtele, aga ka elusatele taimedele. Mari areneb soojas vees 4...7 päeva, seejärel koorunud, umbes 5 mm vastsed "konutavad" mõne päeva veetaimede küljes, siis alustavad zooplanktonist toitumist.

Särjest kõrgema ja rohkem lamenenud kehaga. Seljauim asetseb kõhuuimedest tagapool. Selg enamasti pruunikasroheline, küljed kuldse varjundiga, kõht valkjas. Kõik uimed intensiivselt oranzikaspunased, rinnauimed veidi kahvatumad. Küljejoon hästi arenenud. Silmade vikerkest kuldkollane. Kudemisajal isaskaladel helmeskate.

Soojalembene pelaagiline parvekala. Peamiselt järvedes ja aeglase vooluga jõelõikudes, talle meeldib mudane põhi. Kala on levinud ka taimestikuga jõesuudmete lähedases rannikumeres, teda leidub isegi Ruhnu roostikurikkal edelarannal, aga pole kohatud Hiiumaal, Ida-Saaremaal ja enamikes Põhja-Eesti järvedes.

Emaskalad kasvavad isastest veidi kiiremini. Kasari jõest on püütud Eesti suurim, veidi üle kilo kaalunud roosärg, kelle vanuseks määrati neliteist aastat ning pikkuseks 40.6 sentimeetrit.

Roosärjed.

Roosärgede elukoht.