Metsalinnud ja nende laul - väike-lehelind

Loodushelid ja kirjeldused: Veljo Runnel, www.loodusheli.ee
Vaatlustabel ja loogika: Vello Keppart
Fotod: Arne Ader
 
Meie metsad on linnulaulu täis – on mida kuulata. Katsume igapäevaselt metsalinde tutvustada, et kuulmise järgi oleks hõlpsam määrata ja samal leheküljel vajadusel võrrelda.

 
  Väike-lehelind      

Esimesed väike-lehelinnud saabuvad juba aprilli keskpaiku. Pesitseb metsades, puisniitudel ja parkides. Ümmarguse pesa ehitab emalind maapinnale rohurindesse või madalatele 0,3 (0,9) m kõrgusele okstele. Laul on lihtne monotoonselt tilksuv („lehmalüpsja“) „tsilp-tsalp-tsilp-tsalp ...“ või „tsint-tsent-tsent-tsint-tsänt ...“. Hommikul alustab lehelind laulmist umbes pool tundi enne päikese tõusu, vahel ka alles pärast seda, õhtul lõpetab laulmise enne päikese loojumist.
 

You are missing some Flash content that should appear here! Perhaps your browser cannot display it, or maybe it did not initialize correctly.

 
Metsa sagedasemad linnud:
(punktloenduse seire põhjal Kaarepere metsas aastatel 1984…1992)
Mitmes punktis peab kuulama á 5 minutit, et kuulda liiki?
Mitu korda keskmiselt kuuleb lindu 5 minuti jooksul?
Metsalindude esitlemise järjekord (paigalinnud* + rändlinnud)
Metsvint
1
2,2
Rasvatihane*
Salu-lehelind
2
0,8
Pöialpoiss*
Mets-lehelind
2
0,8
Suur-kirjurähn*
Väike-lehelind
2
0,8
Porr*
Metskiur
2
0,7
Pasknäär*
Punarind
2
0,6
Musträstas
Laulurästas
2
0,5
Metsvint
Mustpea-põõsalind
2
0,5
Käblik
Must-kärbsenäpp
3
0,4
Laulurästas
Käblik
3
0,4
Punarind
Kägu
3
0,4
Metsvint
Aed-põõsalind
4
0,3
Vainurästas
Rasvatihane
4
0,3
Metskiur
Musträstas
4
0,3
Väike-lehelind
Pöialpoiss
4
0,3
Salu-lehelind
Vainurästas
4
0,3
Must-kärbsenäpp
Kaelustuvi
4
0,3
Kägu
Siisike
5
0,2
Mets-lehelind
Põhjatihane
5
0,2
Mustpea-põõsalind
Võsaraat
5
0,2
Aed-põõsalind
Suur-kirjurähn
5
0,2
 
Porr
Igal aastal kohatud
   
Leevike
Igal aastal kohatud
Punktloendus
 
Pasknäär
Igal aastal kohatud
20 punktis
 
   
á 5 minutit
 
 
 
  Metskiur
     
 
Metskiur saabub Eestisse tavaliselt aprilli lõpupoole. Ta on tavaline maapinnal pesitseja hõredates männikutes, metsaservades, raiesmikel, puisniitudel ja parkides. Laulmist alustab ta hommikul umbes tund enne päikesetõusu, peale rästaid ja punarinda, õhtul vaibub laul juba mõni tund enne päikeseloojangut. Metskiuru saab kuulda kuni juuli esimese pooleni. Metskiur tegutseb peamiselt maapinnal, kuid laulab puuladvas, aga ka lennul. Mängulennul tõuseb ta puuoksalt õhku ning hakkab laskumisel laulma, laul lõpeb oksale maandumisel. Metskiuru kutsehüüd on venitatud "tsiih", hoiatushüüd poegade juures on vali "tsilp, tsilp".
 

You are missing some Flash content that should appear here! Perhaps your browser cannot display it, or maybe it did not initialize correctly.

 
 
  Vainurästas
     
 
Vainurästast võib kuulda alates aprillist, kui ta saabub meile, kuni juuli alguseni. Noorlinnud võivad oma lauluharjutusi ka hiljem teha. Vainurästas pesitseb lehtpuistutes ja salukuusikutes. Vainurästa laul on eriti intensiivne varahommikul. Laulu alustab ta juba hämaras, isegi kuni kaks tundi enne päikesetõusu. Iseloomulik on kaheosaline laul: algab kõlavate kaugelekostvate vilesilpidega ja lõpeb tasasema poolvileja kriginaga mis meenutab hallrästast.
 

You are missing some Flash content that should appear here! Perhaps your browser cannot display it, or maybe it did not initialize correctly.

 
 
  Punarind      
 
Punarind, varblasest väiksem linnuke laulab kõige intensiivsemalt videviku ajal — hommikul ühena esimestest lindude seast, lõpetades laulu päikese tõusul ning alustades jälle õhtul poolteist tundi enne päikese loojumist. Õhtul lõpetab ta laulu umbes tund peale päikese loojumist koos rästastega. Punarind alustab laulmist kohe peale saabumist — aprilli esimesel poolel ja lõpetab juuli teisel poolel. Laul algab ülikiire peene, hõbedase vidinaga, millele järgneb iseloomulik langev pärlendav helirida — „nagu veereks hõbekuulikesi klaasastmeilt alla põrandale“. Punarinna hoiatushäälitsus on tiksuv heli, mida ühtepuhku korratakse, kui häirija läheduses viibib.
 

You are missing some Flash content that should appear here! Perhaps your browser cannot display it, or maybe it did not initialize correctly.

 
 
  Laulurästas
     
 
Laulurästa kõlav laul koosneb vahelduvaist vilistustest, millest igaüht korratakse 2...5 korda. See on üheks heaks tunnuseks, mille järgi eristada teda teistest rästastest. Samuti on tema laul eriliselt "ilmekas", laia hääleulatusega ja üksikuid stroofe rõhutav. Laulurästas alustab esimese metsalinnuna laulu lausa pimedas, kuni paar tundi enne päikesetõusu, päeval on laul harvem ning muutub uuesti elavamaks päikeseloojangu ajal, kestes jällegi kuni kaks tundi peale loojangut. Laulurästas on metsalind, eelistades elupaigana kuusikuid. Järgnev laulunäidegi on lindistatud avara katedraalina mõjuvas kuusikus Roiu lähedal Tartumaal.
 

You are missing some Flash content that should appear here! Perhaps your browser cannot display it, or maybe it did not initialize correctly.

 
 
  Käblik
     
 
Käblik on pöialpoisisuurune metsalind, kes turnib metsarisus ja tuulemurrus. Laulmise ajaks lendab ta mõnele kännutüükale või teisele väljaulatuvale kohale. Tema üllatavaltvali ning hoogne laul hakkab kõlama umbes tund enne päikesetõusu, jätkub ka päeva jooksul ning kestab kuni õhtuvidevikuni tund aega peale loojangut. Kevadel alustab ta laulmist aprillis ning lõpetab juulis, mõned käblikud laulavad aga pidevalt kuni augusti alguseni. Kutsehüüd on terav "tsik-tsik-tsik", hoiatushüüd on täristamine, mis võib kesta järjest kuni pool minutit.
 

You are missing some Flash content that should appear here! Perhaps your browser cannot display it, or maybe it did not initialize correctly.

 
 
  Metsvint
     
 
Kevadel jõuab metsvint meile märtsi lõpul või aprilli algul. Laulu kuuleme saabumisest kuni juuli teise pooleni. Ta on meil kõikjal puistutes tavaline ja rohkearvuline laululind, kes ka inimest eriti ei pelga. Laulu alustab ta 25...45 minutit enne päikese tõusu ja lõpetab juba enne loojangut. Metsvindi laul on laskuv helirida, olles nii sarnane salu-lehelinnu laulule. Eriti suur on sarnasus juhul, kui metsvint oma laulu lõpust jätab ära kõlava "tikk" hüüde. Kutsehüüd (ning ka hoiatushüüd) on kõlav metalne "pink", mis on väga sarnane rasvatihase kutsehäälitsusega. Pesitsusajal häälitsevad isalinnud õrnalt "rüüt". Üldse on metsvindi "sõnavara" üsna suur ning kõigi häälitsuste tähendus pole päris selge.
 

You are missing some Flash content that should appear here! Perhaps your browser cannot display it, or maybe it did not initialize correctly.

 
 
  Musträstas
     
 
Musträsta kaunist laulu võime kuulda aprillist kuni juuli keskpaigani. Hommikul alustab ta umbes tund enne päikesetõusu, õhtul lõpetab 40...55 minutit peale loojangut. Musträstas pesitseb salu- ja lodumetsades, laulab liikumatult puu ladvas istudes. Musträsta laul on vaheldusrikas, aeglane ja rahulik.Kõlalt sarnaneb hoburästa laulule, kes aga pesitseb ainult männikutes.
 

You are missing some Flash content that should appear here! Perhaps your browser cannot display it, or maybe it did not initialize correctly.

 
 
  Pasknäär
     
 
Pasknäär on „metsa politsei“, kes hoiatab valju krääksatusega liigikaaslasi ja ka teisi elanikke ohtude eest. Eriti häälekas on sügisel tammetõrude valmimise ajal kui tegutseb „tamme- ja pähklikülviga“. Pesitsusajal ta ennast ei reeda, laulgi on vaikne ja see kaugele ei kostu. Andeka imitaatorina suudab pasknäär oma laulu pikkida kümnete erinevate lindude, aga mitte ainult nende häälitsusi ja stroofe.
 

You are missing some Flash content that should appear here! Perhaps your browser cannot display it, or maybe it did not initialize correctly.

 
 
  Porr
     
 
Porr on pruunikirju linnuke, kes spiraalselt mööda puutüve ülespoole ronides oma veidi allapoole kõvera nokaga putukaid puukoorepragudest otsib. Inimest ta eriti ei pelga. Porri kutsehäälitsus on peenike vile. Laul algab kahe või kolme peenikese „tsii“ga, jätkub kiire alaneva sidistava „pärlireaga“, lõpus aga on pea alati vilejas „tsüihh“. Laulu võib kuulda juba jaanuaris, regulaarselt laulab märtsi keskpaigast aprilli lõpuni. Elab kuusikutes ja kuuse-segametsades.
 

You are missing some Flash content that should appear here! Perhaps your browser cannot display it, or maybe it did not initialize correctly.

 
 
  Suur-kirjurähn      
 
Suur-kirjurähn on meie kõige sagedamini kuuldav ja kohatav rähn. Kohalolekut reedab tihti terav häälitsus "kik". Trummeldamine on enamasti lühike ja kiire, koosnedes 6...7 löögist. Pesapuuks valib lehtpuu, kuid elupaiga suhtes ei ole eriti valiv. Tugiliigina loovad (toetavad) rähnid teistele suluspesitsejatele pesaõõnsuseid majandatavates metsades.
 

You are missing some Flash content that should appear here! Perhaps your browser cannot display it, or maybe it did not initialize correctly.

 
 
  Pöialpoiss
     
 
Pöialpoiss on Eesti ja kogu Euroopa väikseim lind ja teeb väga peenikest häält. Viiulimängu meenutav laul on nii kõrge, et vanemad inimesed seda ei kuulegi. Pöialpoissi kuuleme laulmas OKAS - ja SEGAMETSADES, kus ta enamasti kõrgete kuusevõrade latvades  tegutseb. Hommikul alustab ta laulu 30 - 50 minutit enne päikese tõusu, õhtul lakkab laulmast tükk aega enne päikese loojumist. Viimaseid lauljaid kuuleme juuli teisel poolel või augustis, erandjuhul isegi septembris. Kutsehüüd sarnaneb tihaste vastavale häälitsusele.
 
Kõrv loodusesse: pöialpoiss
 

You are missing some Flash content that should appear here! Perhaps your browser cannot display it, or maybe it did not initialize correctly.

 
 
  Rasvatihane
     
 
Rasvatihane elutseb meil aastaringselt. Oma lauluga juhatab ta esimese linnuna sisse kevadperioodi: juba jaanuaris, hakkab kostma tema rütmilist „viilimist“, mis kevade poole läheb üle tüüpiliseks rõõmsakõlaliseks lauluks „tsitsifüü tsitsifüü ...“ („sitsikleit sitsikleit“). Rootsmäe ja Veromani raamatust „Eesti laululinnud“ lk 215-216
Mõned isendid suudavad teisi linde jäljendada. Samamoodi mitmekesine on ka kutsehäälitsuste repertuaar. Rasvatihastelt on kuuldud kuni 50 erinevat häälitsust. Hommikul alustab rasvatihane laulmist kuni tund aega enne päikesetõusu ja õhtul lõpetab veidi peale loojangut.
 
Kõrv loodusesse: rasvatihane


 

EST EN DE ES RU  FORUM

       

Pildipanga nädal

Minu looduskalender

Aita teha Looduskalendrit - saada oma tähelepanekud ümbritseva looduse kohta. Vajadusel lisa pilt või video.

Minevik

Looduskalender.ee viidakogu