looduskalender.ee

 Rünt.

Kudemist on alustatud juba mai teisel poolel veetaimedele ja kividele. Mari, kas valge või sinakasvalge värvusega, areneb koelmul nädalajagu ning kuni viie millimeetri pikkused koorunud vastsed veedavad paar päeva veekogu põhjas. Toitumist alustatakse planktonist, hiljem siirdutakse põhjaloomastiku toidule, peamiselt putukavastsete söömisele.

 Pärnu jõgi.

Ründid elutsevad puhta veega jõgedes, ojades, mõnekümnes järves ning mageda veega merelahtedes, eelistades madalat vett liivase - kruusase või kivise põhjaga.

Välimik on rüntidel sihvakas ja ruljas, suu väljasopistunud ning kummaski servas poise. Soomused on suured ja tugevad, kurgu all soomused puuduvad. Selg rohekas või sinakaspruun, tume, küljed heledamad, tumedate laikudega. Kollakatel uimedel on tumepruunid täpid, saba sügava sisselõikega. Isasrüntidel on kudeaegu pea ja keha eesosas peen helmeskate.

 Sindi pais.

Aeglaselt kasvav kala, kelle suurimaks pikkuseks on mõõdetud paarkümmend sentimeetrit, emaskalad kasvavad kiiremini.

Uudisimulik kalake, keda saab vee sogastamisega ligi meelitada.

 Rünt.