Kolm konna

Fotod: Arne Ader
 
Kivil istus väike konn… Rohukonn kivil
 
  Rohukonn      

  Rabakonn      

  Harilik kärnkonn      
 
Sügisilmad on soojad ja meie levinumad konnad liiguvad päris aktiivselt ringi. Nimetatuid  kohtab pea kõikjal Eestis. Tänavu oli konnadele sobiv aasta ja Eesti on tegelikult üldse oma vahelduva loodusega kahepaiksetele sobiv elupaik. Sellegipoolest hakkab aktiivse elu poolaasta lõpukorrale jõudma.
Rohukonn liigitub meil pruunide konnade hulka ja on suht suur – täiskasvanud isendi pikkus küündib kümne sentimeetrini. Tänavune rohukonnade järelkasv on veel väike ja vallatu. Toidusedelisse kuuluvad: mardikad ja kahetiivalised (kärbsed ja sääsed), sihktiivalised (tirtsud ja tirdid) ning ka nälkjad..
Oktoobris algav talveuni veedetakse suurtes seltsingutes, veekogude põhjas, mutta kaevunult, mis sellest, et nimeks rohukonn. Talvituskohtadeks sobivad salvkaevud, järved, tiikide, jõgede-ojade ning kraavide suudmealad. Eelduseks, et veekogu põhjani ei jäätu ning veesoojust oleks paari-kolme kraadi jagu.
Rabakonnast eristab rohukonna kirju kõhualune, millel tumedam „marmorjas muster“.
 
Rabakonn lehesajus
 
Rabakonn on rohukonnast ka täiskasvanuna kolmandiku jagu väiksem. Värvuselt kas pruun või hallikas, tumedamate laikude või täppidega. Sügisel liiguvad päeva ajal kõik kirjeldatavad liigid, aga lehtede seas on rabakonna päris raske märgata. Toiduks jahitakse mardikaid, harvem rohutirtse, ämblikke, lutikalisi ka kõiksugu röövikuid.
Talv veedetakse maismaal ja üksikult. „Igakonn“ leiab omale sobiva koha, noored usutavalt instinktidest juhitult. Selleks võivad olla näriliste urud, puulehtedega täidetud augud, haohunnikud....  Osa täiskasvanud isendeid on endid juba talvituspaikades sisse seadnud, noored tegelased liiguvad väljas veel paari nädala jagu.
 
Konnad koonduvad talvituspaikadesse. Kärnkonn urusuudmel
 
Harilik kärnkonn on kõikjal päris tavaline, talvitub ja veedab enamuse ajast maismaal va kudeaeg. Ühtlaselt pruunika värvusega, kõhualune loodusvalge v kollakas. Täiskasvanud emasloomad on isastest pea poole jagu suuremad e tugevad kümme sentimeetrit pikad. Saaremaa soojemas kliimas kasvavad kärnkonnad veel olulisemalt suuremaks. Sarnaselt teistele konnadele, tarvitatakse toiduks nii mardikaid, putukaid kui limuseid.
Talv veedetakse pinnasesse kaevunult.


 

EST EN DE ES RU  FORUM

       

Minu looduskalender

Aita teha Looduskalendrit - saada oma tähelepanekud ümbritseva looduse kohta. Vajadusel lisa pilt või video.

Minevik

Looduskalender.ee viidakogu

Teised kaamerad  Videod
Must-toonekure videod Lõuna-Belgiast Kurgede ränne (2008-2010) Korallnarmik (2011)
Linnukaamerad Hollandis Kotkaste ränne (2008-2010) Kure TV (2011)
  Raivo rännakud (2007) Kure TV 2 (2011)
  Tooni rännakud (2007) Merikotka TV (2010-2011)
 
 
    Konnakotka-TV (2009-2011)
    Seire-TV (2009)
    Kure-TV (2009)
    Talvine kotka-TV (2008)
    Sea-TV (2008-2009)