looduskalender.ee

 

Haavik

 

Harilik haab

Populus tremula

Kõik me oleme kasutanud väljendit: „väriseb, kui haavaleht“, aga miks ta ikka väriseb. Loodusteadlased on asja uurinud.

 

Haavapuu lehtede liikumist ka õhkõrnema tuulega põhjustab haavalehe kuju. Lehelaba on ümara kujuga ja lehe vars on suht pikk, pea võrdne lehe pikkusega. Füüsikaseaduste kohaselt peabki sellise kujuga leht iga vähimastki tuuleiilist laperdama hakkama. Samas kerkib järgmine küsimus, et miks see puule kasulik võiks olla? On erinevaid oletusi. Pidevas liikumises olevad lehed suudavad tõhusamalt päikeseenergiat püüda või, et pidevas liikumises olevate lehtede pinnalt aurub enam vett ja juurestik peab haavapuud suurema hulga veega ja seega ka toitainetega varustama. On kuidas on, aga haab kasvab tõepuulest kiiremini, kui teised puud ning võib-olla on seetõttu tema puitki pehme. Noorte haabade aastane kasv on meetri jagu, seda esimesel aastakümnel.

 

Meie lehtmetsade pindalast moodustavad haavikud neli protsenti ning on kaasikute ja lepikute järel kolmandal kohal.

 

Haavaleht