Kurgede ränne ja kurerajad

Sellel rändelehel avaldame teateid saatjatega kurgede rändest ja asukohtadest.

Kõik artiklid kurgede rännakutest on sellel lingil, viis viimast artiklit allpool listis:

(kõik artiklid)
 
30. novembri seisuga olid "seljakottidega" kured jõudnud nii kaugele:


Vaata kaarti suuremalt.
Kaart on nihutatav-suurendatav-vähendatav.

16 lindu saatjatega
Suve jooksul on Kotkaklubi koostöös Tartu Ülikooliga varustanud uute seljakottidega 11 lindu (kaks konnakotkast ja üheksa must-toonekurge) ja seda lisaks viiele kogenud seljakotikandjale. Uueks ja samas riskantseks tegevuseks sai noorlindude saatjaga varustamine. Riskantne on noorlindude puhul see, et suur osa neist hukkub esimesel eluaastal (must-toonekurel isegi üle poole noortest) ja saatja leidmine ei pruugi õnnestuda. Leidmisvõimaluse suurendamiseks kinnitasime satelliitsaatja külge väikese autonoomse raadiosaatja, mis töötab ka pimedas. Muidugi loodame, et kõik nad elavad noorusraskused üle ja tulevad kunagi ka pesitsema.


 

Rändepäevik

 
(kuni detsembrini)

30. november
Must-toonekurgede saatjad läksid alates 20. novembrist üle talvisele programmile (kulude kokkuhoiu eesmärgil) ja nii laekub kuni veebruari lõpuni andmeid iga 10 päeva järel või isegi harvem, kui valgusega probleeme tekib. Päikesepaneel saatja peal ei lae, kui mõni sulg seda katab.
Tänase seisuga on meie jälgimise all olevad linnud küllalt paiksed olnud. Aga esineb ka üllatusi. Loe edasi...

10. november
Must-toonkured on valdavalt jõudnud talvitusaladele. Raivo asukohta on raske määratleda, seni on ta enne aasta lõppu jätnud Iisraeli kalatiigid ja edasi lennanud. Kas neli kuud ühes kohas on siis talvitumine või peatuspaik? Ossiga võib olla sama asi, aga kindlalt väita seda ei saa. Igatahes päris palju must-toonekurgi talvitub Jordani orus. Oss ja Raivo on küll osavad kalurid, aga sugugi mitte alati ei pruugi saak omale jääda - igasugu huvilisi on ümberringi palju. Loe edasi.

29. oktoober
Must-toonekurgede rändeteed on viinud neid sinna, kus juba pisut kauemaks puhkama võib jääda. Muidugi oli ka kaotusi pesitsuspaikadelt talvituskohtadesse minekul - sellel ürgsel teekonnal, kus ainult parimad vastu peavad. Või siis need, kellel on õnne ... aga teate ju küll, keda õnn soosib! Vanalinnud oskavad paremini oma jõuvarusid hoida ja teavad, kus tasub peatuda kehakinnituseks või puhkuseks. Aga vahel eksivad nemadki... Loe edasi.

20. oktoober
Valgevenes Midi otsimas.
Vaata kaarti.

15. oktoober
15. oktoober on meelde jäänud kui Eesti suur-konnakotka isandate rände alguse aeg. Aga meie must-toonekured on enamasti selleks ajaks oma sihtkohta jõudnud. Nende teekondi saab vaadata sellelt kaardilt.

12. oktoober
Priidupoja tee lõppes Saudi Araabias
Priidupoja saatja andmeside päev oli 7. oktoober, mil selgus, et lind oli maandunud 5. oktoobri õhtul seitsme paiku Saudi-Araabia külas nimega Suq Suwayq, sealsel põllumajandusmaastikul. Tõenäoliselt lootis Priidupoeg miskit söögipoolist leida. Järgmisel keskpäeval lendas Priidupoeg mõne kilomeetri lõuna poole Yanbu Al-Nakhali külla ja maandus hävinud palmiistanduses. 8. oktoobril, kui kogu eelmise päeva andmed olid laekunud, oli selge, et Priidupojaga pole asjad korras.
Priidupoeg suri 7.oktoobri õhtul. Vaata kaarti.

5. oktoober

Lähis-Ida on meie seljakottidega must-toonekurgede arvates praegu õige koht olemiseks, enamus neist oli viimaste päevade jooksul just seal. Ainult üks Võrumaalt pärit isaslind, kellele panime nimeks Valdur (tema pesapaiga kaitsmisega tegeles omal ajal kunstnik Valdur Ohakas) - pole veel nii kaugel. Valduri viimased GPS asukohad tulid Doonau jõe saarelt Rumeenia ja Bulgaaria piiril. Võib arvata, et ka tema liigub praegu Lähis-Ida suunas. Ka ülejäänud saatjaga must-toonekured on jälgitavad sellel kaardil.
Meie Saksa kolleeg Carsten Rohde saabus rõngaste lugemise välitöödelt Iisraelist. Kokkuvõtete tegemine nõuab pisut aega, aga Raivot ja Ossi nägi ta küll.
Erinevate lindude saatjad saadavad meile andmeid erinevatel päevadel, mistõttu alati on osade lindude info värskem ja teiste oma jälle vanem... Lisaks pole kõik andmeside seansid edukad, st alati ei tule info läbi ja peab ootama uut seanssi (5 päeva pärast).

3. oktoober
Priidupoeg üllatab
Priidupoeg on saanud hea rännuhoo sisse, aga kasutab üsna iseäralikku teed. Kui Vahemere kirdenurgas asuva Iskanderi laheni liikus Priidupoeg nii nagu tavaliselt tema liigikaaslased on teinud, siis edasi oleks ta nagu kurvis otse sõitnud. Selle asemel, et lõunasse pöörata, lendas Priidupoeg otse ida poole Eufrati orgu, ööbis seal Al Assadi veehoidla ääres.
Õhtuks jõudis Priidupoeg Saudi-Araabia lääneosa ühe suurema linna Tabuki lähistele ja ööbis seal mägedes.
Tabukis on öösel 20 kraadi ja päeval üle 30 kraadi sooja ning selge ilm. Priidupoja seljakoti akud on maksimaalselt täis laetud, aga kõhtu pole sealkandis küll millegiga täita - kui just mõni sisalik ette ei satu.
 Järgmise andmeside ajal peaks olema selge, kas ta lendab Punasest merest põhjapoolt mööda või suundub piki rannikut kagu poole...

1. oktoober

Sellelt kaardilt saab vaadata kureteekondade seisu 1. oktoobri seisuga.

30. september

Must-toonekurg Raivo oli küll üks viimastest rändele asujatest, aga esimesse sihtkohta - Jordani jõe orgu jõudis ta esimesena. Alates 10. septembrist kalastab ja puhkab ta seal. Raivo peatuskohaks on viimastel päevadel olnud kalatiigid vangla ümbruses.
Meie lindudest on samas piirkonnas peatumas (või talvitumas?) ka Raplamaalt pärit Oss. Ossi üks poegadest on Nigula metsloomade turvakodus ja jääb sinna talvituma, aga teist poega kohati augustis Kagu-Soomes. Oss jõudis Jordani orgu 20. septembril ja peatub umbes 20km Raivost kagus. Saaremaa Valjala kandi isane must-toonekurg Valja oli ka üsna lähedal Jordani orule, aga viimane andmeside pühapäeval (28.09) oli ebatäpne ning toimus Süürias, 80km Raivost-Ossist kirdes. Samuti on saarlane Piia Süürias, aga tema ilmselt Jordani oru kalatiikidest ei huvitu, vaid kiirustab Sudaani poole (arvan mulluse trajektoori järgi). Piia ja Priidu poeg võib olla kas Türgi lõunaosas või Süürias praegu.

11. september

Leedu Kotkaklubi meestele ei andnud rahu see, et nad ei leidnud Priidupoega üles ja nii tehti 11. septembril uue katse. See osutus edukaks, vaatamata kehvale ilmale ja leitud kurgede argusele.
Priidupoeg polnud oma peatuspaigas sugugi üksi - samas paigas peatus veel kaheksa must-toonekurge. Sellest kambast neli on tänavused noorlinnud (sh Priidupoeg), kaks mullused noored ja kolm vanalinnu välimusega. Neist kolmest vanast ühel olid ka rõngad jalas - selgus, et rõngastatud oli see lind 2006. aasta suvel mõned kilomeetrid peatuskohast. See on uudis, sest varem arvasime, et enne  pesitsema asumist noorlinnud siia põhjamaale ei tulegi! Nojah, Leedu polegi väga põhjamaa...
Igal juhul oli Priidupoeg täie tervise juures ja tema käitumine ei erinenud teistest liigikaaslastest millegi poolest. Kui purunenud tammist allpool oja ääres käidi, siis selgus ka kurgede kogunemise põhjus... seal leidus massiliselt surnud, surevaid ja ka elavaid kalu. Niisuguse pildi põhjust ei teata, aga loodetavasti pole tegemist mürkidega, mis kaladest toitujatele halvasti mõjuks... Igatahes tundus kogu kurekamp end kurguni täis söönud olevat. Vaata kaarti.

1. september

Eile,1. septembril käis Valgevene kotkamees Valeri Dombrovski vaatamas, kas Mid on veel sama lehmalauda juures, kus ta 27. augusti õhtul maandus ja ööbis.
Meist paljud on ilmselt uurinud tolle karjalauda ümbrust kolme aasta taguse Google satelliidifoto abil, aga nüüd saame teieni tuua ka eilse seisu sealt kohapealt.
Küla, kus Mid puhkuseks maandus, on korralikult tähistatud ja kannab nime Neljubõ.

24. august

Pühapäeval, 24.augustil käisime Lätis vaatamas, kuidas läheb meie kurekaamerast tuttaval Mr Midil. Saatja punktid on tulnud viimase kuue päeva jooksul samast piirkonnast, nii tekkis väike kahtlus.
Kaardi järgi kohale jõudes oli Mr Mid kohe tee pealt näha - ta otsis omale süüa.
Tema lemmikpaik on ilmselt tee-ehituse käigus kokkuveetud savine pinnas, mis laiali lükatud umbes ühe hektari suurusele alale ja nüüd hõreda taimestikuga kaetud.
Mr Mid leidis seal üsna sagedasti midagi söödavat. Lisaks kasutas ta teetruubi kõrval asuvat kraavi, kus osaliselt ka vesi sees oli. Saatjaga must-toonekure olukord tundus olevat igati hea - ta lendas vabalt ja ei paistnud ka näljas olevat. Ju nad niimoodi õpivad iseseisvat elamist.
Vaata kaarti.

20. august

Kui möödunud reedel kirjutasin, et Mid läheb õhtuks Lätti, siis eksisin. Nagu sellelt kaardilt paistab, jäi ta hoopis Tõrva lähedale ööbima ja jõudis lõunanaabrite juurde päev hiljem. Esmaspäeval oli Mid Aloja lähistel.
Kellaajad on GMT, st meie suveaeg on +3 tundi.

15. august

Suurema osa päevast veetsid Mr Mid ja Miss Little kõrgel tiireldes ning õiget lennusuunda avastades. Vaid hommikul kuni kella kümneni nad ilmselt otsisid kuskil Kaarepere kandis maapinnal süüa. Olenevalt reljeefist võib raadiosignaali leidmine olla siis raskendatud, üle küngaste on levi kehv. Aga kella neljaks pealelõunal oli vähemalt Mr Mid jõudnud Valguta kohale ja suundus üsna kiirelt edasi lennates lõuna poole. Lennukõrgus oli niisugune, et silmaga peakohal lendavat lindu leida ei õnnestunud. Seega pole teda, kas Miss Little ka seal oli.

14. august

Täna, 14.augusti lendasid Mr Mid ja Miss Little taevas tiireldes pesast umbes 20 km ida poole ja jäid peatuma kümmekond kilomeetrit pesast, Kaarepere kandis. Peatuma sundis neid vihmapilv ja sellega kaasnenud sadu. Kurepeogade äralendu jälgis kotkamees Kristo ja jälgimine osutus võimalikuks tänu Mr Midi seljakoti külge liimitud raadiosaatjale.
Vaata videot - eilne (tõenäoliselt viimane) kurepoegade päev pesas.

 



 

EST EN DE ES RU  FORUM

       

Looduskalender.ee viidakogu