Õueonu päevaraamat - mai

Pildistas ja kirjutas Tiit Kändler, tiit.kandler@teadus.ee
 
Brüssel
 
23. mai
Õueonu jalutab Brüsseli eurokvartalist vaid kvartalikese välja, ja kuhu ta ka ei läheks, on pargid võtta. Linnapark on ju linnaõu, kas pole. Brüsseli õueonud teavad, et pargis peab olema ka nurgakesi, mida meie pargikujundajad minetaksid võsaks. Metsikuvõitu põõsastikke puude all, paiku, kus kasvab, mis kasvab. Tänutäheks selle õuetarksue eest kajab Brüsseli kesklinngi linnulaulust. Vähe sellest, Brüsseli parkides on mõned aastad kombeks vähemalt ühes nurgakeses kasvatada taimi, mida meie õuerahvas tavaliselt umbrohtudeks nimetab. Nõgesed, ohakad, võililled, Rakvere raibe. Huvitav, kuidas on prantsuse või flaami keeles Rakvere raibe? Amsterdami nuhtlus või Pariisi häda?
 
29. mai
Kevad kõnnib õuele, olgu ilm külmavõitu või soojapoolne. Kuid kõik õued ei ole võrdsed. Õueonu loeb teadusuudisest, et Bristoli Ülikooli arheoloogid on teinud olulise avastuse. Pärilik ebavõrdsus sai alguse kiviajal 7000 aasta eest. Põllumehed, kes maeti ühes tööriistadega, olid parema maa omanikud kui need, kes maeti ihuüksi. Teadlased analüüsisid strontsiumi isotoopide koostist säilinud luustikes ja leidsid, et mehed, kellega koos maeti maha puidutahumiskirved, sisaldasid vähem erinevaid isotoope, mis tähendab, et nad elasid viljakal lössil. Vaat siis. Mida sellest uudisest järeldada? Õueonu mõtleb, et kas tal on mõni puidutahumiskirves. Jah, on küll, ja isegi mitmest ajastust – venekirves ja fiskarskirves. Nüüd tuleb osta ka kivikirves. Huvitav, millal on tööriistapoes kivikirveste odavmüügikampaania? Tuleb savitahvlite pealt lugeda.
 

 
Teaduskabaree: teaduse keel ja hääl
 
NB! Teaduskabaree paik veidi muudetud!
 
Neljapäeval, 31. mail kell 19.00, Teatri Puhvet, Tallinn, Teatri väljak 3.
 
Tavalises kohas tagasaalis Teaduskabaree ei toimu, vaid Tartu Ülikooli ruumes 2. korrusel, sisseminek teatri Puhveti uksest 30 m paremalt, juhatavad sildid on mõlemal uksel. Joogid - söögid saadaval nagu muiste.
 
Hooaja viimane Teaduskabaree uurib, kuidas teadust keelekaks ja häälekaks teha. Sellest kõnelevad oma kogemustele põhinedes teaduse populariseerijad. Priit Ennet  teadusest läbi eetri, Arko Olesk ja Tiit Kändler teadusest paberil, Martin Vällik teadusest pseudokeeles. Luule ja muusika Sädelev Kass. Näitleja, lavastaja, muusik Tõnu Tepandi tutvustab oma inimhääle teooriat ja praktikat: „Alguses on hääl”.


 

EST EN DE ES RU  FORUM

       

Pildipanga nädal

Minu looduskalender

Aita teha Looduskalendrit - saada oma tähelepanekud ümbritseva looduse kohta. Vajadusel lisa pilt või video.

Minevik

Looduskalender.ee viidakogu