looduskalender.ee

Saarema lahtedes on särg tilkunud tasapisi juba kuu aega oma koelmupaikadesse. Pole veel kudema hakanud, kuid kohe - kohe see juhtub.

Särje soomused on suured ja neid saab kergesti eemaldada, väike suu on suunatud ülespoole ning selle tipp asub silma alaservast kõrgemal, kõht ümar, hõbevalge või õrnalt sinaka tooniga ning selg sinakast mustjasroheliseni. Seljauim rohekashall, rinnauimed on kollakad, kõhuuimed ja pärakuuim telliskivi-punakad ja silmad punased. Kudeperioodil on isasel särjel peas ja seljal helmeskate.

Meil suurim püütud kala - 45 cm ja 2,5 kg. Tavaliselt: 10–25 cm ja 100–400 grammi.

Kalda lähedust eelistavad parvekalad. Eelistavad mererannikul jõesuudmete lähedust, abajates - roostiku piirialasid, järvedes, jõgedes ning ojades veekogu taimestiku rikkamaid osi. Särgedele ei sobi happelised metsa- ja soojärved.

Koevad aprillist alates ja mais, madalas, kuni poole meetri sügavuses vees. Mari heidetakse surnud taimeosadele või vetikatega kaetud kividele. Meres elunevad särjed siirduvad kudemise ajaks suurte parvedena jõgedesse ja ojadesse. Sel ajal on õngemeestel hea särjesaak.

Viljastunud marja inkubatsioon vältab veetemperatuurist sõltuvalt kuni kaks nädalat. Koorunud vastsed elavad paar esimest päeva veetaimede külge kleepununa ning ei toitu, siis koonduvad parvedesse ja hakkavad aktiivselt toitu otsima.

Särjed võivad anda hübriide latika, roosärje, nuru, viidika ja linaskiga.

Saaremaa õngemehed - vetekevade kuulutajad.