Palumetsas õitsevad pohlad

Fotod: Arne Ader
 
Pohl
 
Harilik pohl       Vaccinium vitis-idaea
 
Kõik meie tuntud metsamarjad kuuluvad kanarbikuliste sugukonda ja mustika perekonda. Nii mustikas, sinikas, pohl, kui jõhvikas.
 
Pohla kasvupinnaseks on vett hästi läbilaskvad liivased mullad, harvemini turvasmullad. Pinnas on aeglaselt kõdunevate okaspuu okaste tõttu happeline ja see taimedele sobib. Kasvumetsadeks  palumetsad, aga ka nõmme-, raba- ehk soometsad ning kasvukohad kattuvad sageli mustikaga omadega.
 
Pohla igihaljas puhmas ehk kääbuspõõsas kasvab kuni veerand meetri kõrguseks. Õrnad õied on kahesoolised asudes kolme kuni kaheteistkümne kaupa tipmistes, rippuvates kobarates. Õietupp on pisike, valkjas või roosaka varjundiga ja üsna suurte kolmnurksete tipmetega. Õiekroon on kelluka kujuline, avatud suudmega ning väljaulatuva emakakaelaga.
 
Lehed on lühikese rootsuga, nahkjad ja elliptilise kujuga. Pealt on lehed läikivad veidi tagasipöördunud servadega ja noored lehed on heledamad rohelised. Lehe alaküljed on mattrohelised, pruunikate täppidega ( kindel liigitunnus, kui võrrelda leesikaga).
 
Pohlad laiendavad oma kasvukohti enamalt jaolt horisontaalsete võsunditega. Emataimest kuni pool meetrit eemal tärkavad tütartaimed. Kõige tavalisem elurütm on selline: pohlataim tärkab, igihaljas pohlataim kasvab neli-viis aastat, õitseb, viljub ning lõpetab sellega oma elutsükli, muidugi on ka erandeid.
 
Pohl


 

EST EN DE ES RU  FORUM

       

Teated

Pildipanga nädal

Minu looduskalender

Aita teha Looduskalendrit - saada oma tähelepanekud ümbritseva looduse kohta. Vajadusel lisa pilt või video.

Minevik

Looduskalender.ee viidakogu