Halljäneseid tuiab ringi

Foto: Arne Ader
Video saatis Kati Kalda
 
Halljänes

Halljänes      Lepus europaeus
 
Halljäneseid näeme avatud maastikel ja mererannad pole mitte kõige halvemad kohtumise kohad. Kaks pesakonda on jänesemamma tänavu juba ilmale toonud ning üks on usutavalt veel tulemas. Pesakonnas on suvel tavalisemalt kolm poega. Nad on juba sündides nägijad ja karvadega kaetud. Halljäneste pojad jäetakse koheselt omaette ja emasloom käib neid kuu aja jooksul vaid korra ööpäevas imetamas, seda hämaruse saabudes. Eluraskustega peavad noorloomad ise hakkama saama ning vaenlaseid on neil „lugematu hulk“ kuni kodukassideni välja.
 
Suviseks halljäneste söögiks on liblikõielised taimed ja kõrrelised, lisaks sellele on loomakesed koprofaagid. Peale toitumist süüakse esimesed vedelamad väljaheited uuesti sisse, nõnda omandatakse toidust kõik vajalik. Meile harjumuspärased „jänesepabulad“ jäävad järgi peale „teist ringi“ organismis.
 
Meile on nad tulnukad ehk toodud 19. sajandil Saksa mõisnike poolt jahiloomadeks, aga liikunud meile umbes samal ajal mööda maismaad lõunapoolsematest Leedust ja Poolast.
 
Kehapikkust on täiskasvanud halljänestel pool meetrit või rohkem, kaalu kuni seitse kilo. Saba pea kümme sentimeetrit ja pealt must, seda on ka videost hästi näha. Silmaiiris kollane ning silmad pea külgedel st. et vaateväli on pea 360 kraadi
 
Kui Sul on väga palju vaenlaseid, siis päästavad halljäneseid tähelepanelikkus ning kiired jalad – jooksukiiruseks on kuni 50 km/h ja spurdid veel paarkümmend kilomeetrit tunnis kiiremad. Jänesehaakidest oleme me kõik kuulnud.
 
Vaata videot:
 
Kati salvestas video Pärnumaal, Audru vallas, Liu säärel.


 

EST EN DE ES RU  FORUM

       

Pildipanga nädal

Minu looduskalender

Aita teha Looduskalendrit - saada oma tähelepanekud ümbritseva looduse kohta. Vajadusel lisa pilt või video.

Minevik

Looduskalender.ee viidakogu