Kena ja kohastunud võõrliik

Foto: Arne Ader
 
Sigur
 
Harilik sigur     Cichorium intybus

Siguriga on lugu selline, et tema pole meie põline looduslik taim ja looduslikku kooslusesse pole ta samuti sulandunud. Kasvades enam jäätmaadel, kõikvõimalike teede veertes ka raudtee või majade läheduses: kõrreliste, teelehtede või nurmikate seltsis või lillepeenardes ilutaimena.
 
Kohvipõõsas on troopiline taim, aga kohvijoomine üpris vana tava ka meie maal. Vaestel või sõjaaastatel pruugiti aseainena sigurikohvi. Taimel on jäme ja lihakas juur, millest pärast kuivatamist ja jahvatamist mõrkjat kohvi asendajat keedeti. Nõndamoodi saabusid siguriseened Eestisse ja kasvatati sigurit edukalt meie taludeski. Sigur on levinud kõikidel maailma mandritel v.a. poolused.
 
Siguri õisikud sarnanevad mõneti rukkilillega, aga koosnevad teistsugustest õitest sest siguril on vaid keelõied ja putkõisi neil pole. Kui rukkilille õied asuvad varre ning harude tippudes, siis siguri õied asuvad varrel asetsevate lehtede kaenlas, lühikestel raagudel. Tavaline õite värv helesinine, harva roosa või valge.
 
Taime vars on püstine ning kandiline, seest õõnes, kaetud karedate karvadega. Haruneb ülemises osas, varrelehti vähe ja need on väikesed ning piklikud. 


 

EST EN DE ES RU  FORUM

       

Pildipanga nädal

Minu looduskalender

Aita teha Looduskalendrit - saada oma tähelepanekud ümbritseva looduse kohta. Vajadusel lisa pilt või video.

Minevik

Looduskalender.ee viidakogu