Nahkhiireööd Kadrioru pargis

Korraldajate poolt: Triinu Tõrv, MTÜ Suurkõrv
Fotod: Jan Svetlik ja Triinu Tõrv

MTÜ Suurkõrv kutsub Rahvusvahelist Nahkhiireööd tähistama.

Augusti lõpus peetakse ühel ajal nahkhiire - ekskursioone paljudes riikides üle maailma. Esimest korda sel aastal ühinevad meiega ka riigid väljaspool Euroopat - seega nimetati varasem Euroopa nahkhiireöö nüüd rahvusvaheliseks nahkhiireööks:
http://www.eurobats.org/news_events/european_bat_night.htm

Selle üritusesarjaga tutvustatakse nahkhiiri, käiakse neid vaatamas ja kuulamas. Tallinnas suundume seekord Kadrioru parki, mis on Tallinna üks nahkhiirerohkemaid haljasalasid. Seal on kuuldud - nähtud Eesti kaheteistkümnest nahkhiireliigist koguni seitset. Vestame juttu nendest salapärastest ööloomadest ja kuulame nahkhiiredetektoriga, millised liigid on tulnud tiikide kohale ja pargipuude vahele putukaid napsima.

Nahkhiireekskursioonid toimuvad Tallinnas, Kadrioru pargis:
24.08 (reedel), 25.08 (laupäeval) ja 28.08 (teisipäeval).

Algus Kirdetiigi ääres kl 21.30 (kestus u 1,5h) Tähelepanu! Vihma korral jääb üritus ära.

Osalustasu 2 eurot, perekonnale 5 eurot ja väikesed põnnid võtame tasuta kaasa.

Registreerimine ja vajalik teave:
Triinu Tõrv
56 666 398
tttriinu@gmail.com
MTÜ Suurkõrv
http://nahkhiired.blogspot.com/


Suurvidevlane    Nyctalus noctula

Suurvidevlane on Eesti suurim nahkhiir. Tema tiibade siruulatus võib küündida neljakümne sentimeetrini, seega peaaegu poole suurem, näiteks pargi - nahkhiire tiibade siruulatusest. Kaalugi on sellel suurel nahkhiirel peaaegu "kohukese jagu" ehk kuni nelikümmend grammi. Teised meie nahkhiired jäävad sellele kaalule tunduvalt alla.

Videvlane on helepruuni sileda karvaga, ühte tooni nii kõhu alt kui ka selja pealt. Nägu, kõrvad ja lennusenahk on veidi tumedamad. Traagusele on tüüpiline seene kuju.

Lend on videvlasel kiire, kuni 50km/h ja sirgjooneline. Iseloomulikud on järsud allapoole sööstud, et putukaid tabada. Tihti lendab ta kõrgel puistu kohal, nii on teda raske märgata. Videvlane tuleb jahti pidama puistute ja veekogude lähedusse. Selle liigi poegimiskolooniad on tavaliselt puuõõnsustes, aga vahel kasutavad videvlased peidupaiga või talvitumiskohana ka paneelmajade ventilatsiooniavasid ning suurte maanteesildade aluseid ehituspragusid.

Suurvidevlasele on iseloomulikud madalad ja pikad kajalokatsioonihelid. Inimese kuulmine ulatub kuni 20 kHz-ni. Mõne videvlase sonar ulatub aga 18 kHZ-ni, nii on hea kuulmisega lapsed ja noorukid võimelised videvlase sonarit kuulma. Väga tundlike kõrvadega inimesel võib videvlase sonarit väga lähedalt kuuldes isegi valus olla. Videvlase sonar peaks kuulda olema, kui hoida heterodüün nahkhiiredetektorit 20 kHz peal.

Videvlane on Eestis laialt levinud, kuid kindlasti mitte väga tavaline liik. Rändliigina leidub suurvidevlasi Eestis vaid suvel. Talveks rändavad nad Kesk- ja Lõuna-Euroopasse ning võivad läbida üle pooleteist tuhande kilomeetri.



 

EST EN DE ES RU  FORUM

       

Minu looduskalender

Aita teha Looduskalendrit - saada oma tähelepanekud ümbritseva looduse kohta. Vajadusel lisa pilt või video.

Minevik

Looduskalender.ee viidakogu

Teised kaamerad  Videod
Must-toonekure videod Lõuna-Belgiast Kurgede ränne (2008-2010) Korallnarmik (2011)
Linnukaamerad Hollandis Kotkaste ränne (2008-2010) Kure TV (2011)
  Raivo rännakud (2007) Kure TV 2 (2011)
  Tooni rännakud (2007) Merikotka TV (2010-2011)
 
 
    Konnakotka-TV (2009-2011)
    Seire-TV (2009)
    Kure-TV (2009)
    Talvine kotka-TV (2008)
    Sea-TV (2008-2009)