MTÜ Suurkõrv kutsub Rahvusvahelist Nahkhiireööd tähistama.
Augusti lõpus peetakse ühel ajal nahkhiire - ekskursioone paljudes riikides üle maailma. Esimest korda sel aastal ühinevad meiega ka riigid väljaspool Euroopat - seega nimetati varasem Euroopa nahkhiireöö nüüd rahvusvaheliseks nahkhiireööks:
http://www.eurobats.org/news_events/european_bat_night.htm
Selle üritusesarjaga tutvustatakse nahkhiiri, käiakse neid vaatamas ja kuulamas. Tallinnas suundume seekord Kadrioru parki, mis on Tallinna üks nahkhiirerohkemaid haljasalasid. Seal on kuuldud - nähtud Eesti kaheteistkümnest nahkhiireliigist koguni seitset. Vestame juttu nendest salapärastest ööloomadest ja kuulame nahkhiiredetektoriga, millised liigid on tulnud tiikide kohale ja pargipuude vahele putukaid napsima.
Nahkhiireekskursioonid toimuvad Tallinnas, Kadrioru pargis:
24.08 (reedel), 25.08 (laupäeval) ja 28.08 (teisipäeval).
Algus Kirdetiigi ääres kl 21.30 (kestus u 1,5h) Tähelepanu! Vihma korral jääb üritus ära.
Osalustasu 2 eurot, perekonnale 5 eurot ja väikesed põnnid võtame tasuta kaasa.
Registreerimine ja vajalik teave:
Triinu Tõrv
56 666 398
tttriinu@gmail.com
MTÜ Suurkõrv
http://nahkhiired.blogspot.com/
Suurvidevlane Nyctalus noctula
Videvlane on helepruuni sileda karvaga, ühte tooni nii kõhu alt kui ka selja pealt. Nägu, kõrvad ja lennusenahk on veidi tumedamad. Traagusele on tüüpiline seene kuju.
Lend on videvlasel kiire, kuni 50km/h ja sirgjooneline. Iseloomulikud on järsud allapoole sööstud, et putukaid tabada. Tihti lendab ta kõrgel puistu kohal, nii on teda raske märgata. Videvlane tuleb jahti pidama puistute ja veekogude lähedusse. Selle liigi poegimiskolooniad on tavaliselt puuõõnsustes, aga vahel kasutavad videvlased peidupaiga või talvitumiskohana ka paneelmajade ventilatsiooniavasid ning suurte maanteesildade aluseid ehituspragusid.
Suurvidevlasele on iseloomulikud madalad ja pikad kajalokatsioonihelid. Inimese kuulmine ulatub kuni 20 kHz-ni. Mõne videvlase sonar ulatub aga 18 kHZ-ni, nii on hea kuulmisega lapsed ja noorukid võimelised videvlase sonarit kuulma. Väga tundlike kõrvadega inimesel võib videvlase sonarit väga lähedalt kuuldes isegi valus olla. Videvlase sonar peaks kuulda olema, kui hoida heterodüün nahkhiiredetektorit 20 kHz peal.
Videvlane on Eestis laialt levinud, kuid kindlasti mitte väga tavaline liik. Rändliigina leidub suurvidevlasi Eestis vaid suvel. Talveks rändavad nad Kesk- ja Lõuna-Euroopasse ning võivad läbida üle pooleteist tuhande kilomeetri.
Teised kaamerad | Videod | |
Must-toonekure videod Lõuna-Belgiast | Kurgede ränne (2008-2010) | Korallnarmik (2011) |
Linnukaamerad Hollandis | Kotkaste ränne (2008-2010) | Kure TV (2011) |
Raivo rännakud (2007) | Kure TV 2 (2011) | |
Tooni rännakud (2007) | Merikotka TV (2010-2011) | |
|
5. aastaaja TV (2010)
|
|
Konnakotka-TV (2009-2011) | ||
Seire-TV (2009) | ||
Kure-TV (2009) | ||
Talvine kotka-TV (2008) | ||
Sea-TV (2008-2009) |