Uued kaamerad

Looduskalender

KIK toetab:

Septembri neljas nädal: vahtrapuna sügise põskedel

24.09.2012 - 17:54 |  Looduskalender
Kirjutas Kristel Vilbaste, loodusenaine@hot.ee
Pildistas Arne Ader
 
Päevalilled õitsevad, metsvindid rändavad
 
Kalpsadi-kalpsadi! lippab päikesekarva rebane üle mu muru. Klassikalisest pildist on puudu vaid kana hambus. Reinuvader on ilus, kohevakarvane ja rammus.
 
Nädala neli ilmamärki:
nälkjate paraad asfaldil,
luiged põllul,
lehevaip puude all
ja vananaistesuvi.
 
Kohe kui vihm vaibub, algab varahommikul õues sebimine. Sääsed tantsivad akna taga üles ja alla ning neid ei sega see, et on juba sügavalt sügise teine päev. Mirabellihekis nahistavad suurnokad, natuke hirm on neil maapinnale laskuda kohe pärast seda, kui punakuub siin ringi nuuskis. Põldvarblased löövad põrgulärmi, kakeldakse parimate istumiskohtade pärast, millegipärast sätitakse end aina kõrgematele okstele – küllap päikese esimesi soojendavaid kiiri püüdma. Harakapere võtab ette hommikuse kompoti – igal smokingus peolisel on nokavahel kollane ploomihakatis. Ühel hetkel ei pea mu närv enam vastu – siis kui üks suleline - piduline haarab nokka viimase pooltoore maasika... Targemaks on need tegelased muutunud, veel paar nädalat tagasi nüpeldas üks harakanooruk maasikapeenrasse paigaldatud kivist lepatriinut nii et maasikalehepuru järel. Njah, ma siiski lepin sellega, sest suurema osa ajast on see harakakamp nüüd mujal. Kuid päev enne sügise tulemist tuli mu õuemurule vana sügis ise – kuus künnivarest venitasid murupinnast välja pikk vihmausse oma teemoonaks. Puud on nüüd hõredamaks jäämas ja künnivares vaatab nokaga lõuna poole.
 
Varasügise erksamaid värve tasub otsida ojadest, kus sätendavad mudamaimude rohelised seljad
 
Rändele!
Tõepoolest, äkki, otsekui sügise tulles, on kadunud kogu pisemate lindude seltskond. Jäänud on vaid need, kes parves on askeldamas ja alles tõsiste külmadega ning toidupuudusel lõuna poole nihkuvad – künnivaresed, kuldnokad, rasvatihased. Vaid üksikud linavästrikud silpsuvad ja mõnel korral olen kuulnud ka punarinna tiksumist põõsa all. Aga need on need linnud, kes meil mõnel soojemal talvel hoopistükis ära ei kao. Suurem osa linde on siiski rannikul ootevalmis, valmis lendama soodsate tuulte korral üle mere. Suured kiivitajaparved ja luigetosinad, hanesid ei ole ikka veel. See - eest on taevas täis rändavate lõokeste trillereid, aga ei ühtki hanekaagatust, nagu tavaliselt jõhvikakorjamise ajal.
 
Akendele linnupeletajad
On ka aeg, mil rändel tundmatusse kohta jõudes suured linnukambad vastu akent põrutavad. Peeglina puhtakspestud aknad loovad väsinud ränduri silmis sinna pildi aina jätkuvast puudesalust. Täiskiirusel vastu klaasi põrutavatest tõttajatest ei pruugi pärast põrutust enam lendurit ollagi. Seepärast soovitavad linnu - uurijad suurtele aknapindadele paigaldada post - it pabereid või kullikujutisi või niisama paberiribasid. Peegelpinnad petavad ära nii suuri kui väikeseid linde, linnuhuviliste listis oli juttu koguni ühest aknaklaasi vastu põrganud laanepüüst.
 

Rannaniidud on rändepeatustel kiivitajate päralt
 
Raba on jõhvikaid kuhjaga täis
Aga see, et kõige kibedamal jõhvikaajal ikka veel hanekaagatust õhus ei kuule, on tõesti imelik. Hani ja jõhvikas on minu jaoks sügise saabumise sümbol. Eelmisel nädalal Laeva rabas jõhvikalkäimine jättis, aga pigem laulupeo mulje. Kolmkümmend autot Sellil ja teist sama palju Sillaotsal. Targemad olid end siin - seal sohu poetanud. Aga marju on tõesti nii palju, et jätkub kõigile. Ning sel aastal kehtivad vanad põhimõtted – „tark ei torma“ ja „hea mees korjab ka teise jalajäljest korvi täis“. Tunniga juba ülekorjatud rabas paar  -kolm liitrit marju saada on igaühele võimetekohane. Siiski, tänavu on paljud marjad veidi kibedad, seega tasub enne korvipanemist maitsta, millist jõhvikavormi korjata. Tänavu on kõige maitsvam tume, veidi kandiline, keskmine mari. Kõige mõrumad olid suured helepunased.
 
Päevakoer teel
Aga rabas on muudki peale jõhvikate, sookail õitseb taas ja siin seal vilksatab rabasaartel ka sinikaid. Ja rabaserva kuusenoorendikust võib korjata pisikese korvitäie kuuseriisikaid. Tõsi, seened on sel aastal suhteliselt ussitanud, küllap on selles oma roll vahepealsetel soojadel ilmadel. Ja muid sääskigi on veel ikka ja püsivalt. Ehkki linnas on sel aastal nälkjaid ja tigusid palju, ei ole neid metsas seentel. Karvased „päevakoerad“ on pagemas oma talvituspaikadesse, neid on nüüd kõikjal teedel, vaid päikesekellast segadusse aetud kollased lapsuliblikad võtavad ette lennutuure.

Käes on jõhvikaaeg ja marju on seekord palju!
 
Mihklipäeval veetakse valge oinas peripäeva kolm korda umber suure kivi, keeratakse oinas siis selili ja pannakse “leevamoro” kõhu peale, siis tuleb karjalaste arvates lumi vara maha. Seto
 
SOOVITUS:
Mihklipäeval, 29. septembril keedeti klimbisuppi, milles lambaliha sees. Perenaine püüdis salamahti ka teenijatüdruku supi sisse oinamune sokutada. Sangastes tehti mihklipäevaks ka riivkartulikaraskit, Tartu kandis porgandipirukat, Hallistes peeti oluliseks uudseviljast saia tegemist. Aasta põllutöö oli selleks ajaks tehtud, peeti rõõmu- ja söömapidu ning joodi mõni ämbritäis õlutki ära.
 
Eesti allikad: Uku allikas
Uku allikas asub Lüganuse vallas Purtse Hiiemäe jalamil, mere kalda läheduses 112 meetrit Hiiemäest lääne poole. Vanal ajal viinud inimesed siit arstimiseks vett, iseäranis heaks abiks olnud see vesi silmahaigustele. Märgiga tähistatud muinsuskaitsealune allikas on aegade jooksul kuivaks jäänud, praegu leiab tema paiga üles vaid paari suurema kivi ja ümbritsevast lopsakama taimestiku järgi. Ja kuigi maaparandus ning maapinna tõus on püüdnud allika olematusse paisata on ümberringi säilinud mitu võimsat väepaika, mis tasuvad läbikäimist - Hiiemäel on Kohtunikkude küngas, Kõnemeeste künkad, hiiepärn, allika läheduses seitse kivikalmet. Purtse hiiemägi on umbes 1,4 km pikkune ja 20 m kõrgune põhja - lõunasuunaline moreenseljandik, mis lõpeb mere ääres järsu Hiiekaldaga. Mäelt avanevad kaunid vaated Soome lahe rannikule ja Purtse kindluselamule. Alutaguse Memento poolt rajatud kommunistlikus vägivallas hukkunute mälestuspargiga. Sinna on puid istutanud kõik maakonnad, lisaks tuntud inimesed alates president Lennart Merist.

Deutsch |  Nädala lugu

 

EST EN DE ES RU  FORUM

       

Minu looduskalender

Aita teha Looduskalendrit - saada oma tähelepanekud ümbritseva looduse kohta. Vajadusel lisa pilt või video.

Minevik

Looduskalender.ee viidakogu

Teised kaamerad  Videod
Must-toonekure videod Lõuna-Belgiast Kurgede ränne (2008-2010) Korallnarmik (2011)
Linnukaamerad Hollandis Kotkaste ränne (2008-2010) Kure TV (2011)
  Raivo rännakud (2007) Kure TV 2 (2011)
  Tooni rännakud (2007) Merikotka TV (2010-2011)
 
 
    Konnakotka-TV (2009-2011)
    Seire-TV (2009)
    Kure-TV (2009)
    Talvine kotka-TV (2008)
    Sea-TV (2008-2009)
© Looduskalender.ee | [mobile] | [e-mail] [Twitter] [Facebook] [Youtube] [Issuu] [RSS] [login]
Väljaandja: MTÜ Fenolo Veeb: Reisijutud.com Pildid, videod ja helid on õigustega kaitstud!
Saidil olevat teavet võib kasutada, kui on viidatud teabe allikale ja autoritele.
  

Powered by Drupal.