looduskalender.ee

 

Kuidas ma käisin Alutaguse karudele head und soovimas

 

Üleeelmisel nädalal sai kahel ööl oldud Alutaguse karuvarjes, lootuses näha meie metsade valitsejat - pruunkaru. Esimene öö oli paar päeva pärast selle aasta esimese lume saabumist ja kui varasematel päevadel olid karud ennast metsakaamera ees näidanud juba kella 4 ... 5 ajal päeval, siis tol õhtul ilmus metsast esimene „ott“ alles kell 9 õhtul. See oli emakaru, kellega oli ühes 4 selle aasta kutsikat. Pärast neid vahetusid karud onni ees pidevalt ja nii kuni kella kahe ... kolmeni öösel. Käis tõsine kehakinnitamine, kui tajuti, et järgmine karu on lähenemas, jäeti söömine katki ja peeti targemaks lahkuda. Kokku võis tol õhtul näha maksimaalselt 11 karu!

 

Võimalik, et hilisem saabumine võrreldes eelnevate päevadega oli tingitud värskelt allasadanud lumest. Väidetavalt eelistavad loomad sellises olukorras vähem liikuda ja püsivad pigem paigal. Lisaks oli lumi muutnud metsaaluse oluliselt valgemaks ning loomad on see tõttu ettevaatlikumad.

Kui karud olid platsilt lahkunud, ilmus välja kährikupaar, kes soovisid samuti õhtusöögist osa saada.

 

Öeldakse, et kui esimene lumi maha tuleb ega siis enam karu jälgi naljalt ei näe – enamus juba tukuvad ja näevad „karude unenägusid“. Selliseid karusid, kes pärast lumetulekut veel ringi uitavad nimetatakse „hulkuriteks“ – 1937. aasta „Jahinduse käsiraamatus“ on öeldud, et selliseid karusid peeti kõige kardetavamaiks, kuna nad olevat palju julgemad ning tigedamad kui karud tavaliselt ja reeglina üritati sellised karud ära küttida.

 

Tekib küsimus, et miks siis karud juba ei maga – esimene lumi tuli maha, aga nemad on ikka täiesti ärkvel. Kas nad on siis kõik „hulkur - karud“? Tegelikult pole siiani päris selge, mis tegur sunnib karud taliuinakusse jääma – kas see on esimene lumi, madal temperatuur, toidunappus või midagi muud. Tõenäoliselt on siiski tegu mitme teguri koosmõjuga, mis tähendab, et üksnes esimene lumi ei aja „pätsu“ magama. Näiteks, kui mõnel aastal tuleb lumi hiljem on karud juba varem unne suikunud.  

 

Võiks arvata, et poegadega emasloomad lähevad isasloomadest varem magama, kuid raadiokaelustega karude jälgimisel pole olulisi erinevusi tähendatud. Ainsad, kes lähevad enne teisi pruunkarusid magama on tänavu viljastatud emakarud, kes toovad talvel ilmale uue pesakonna. Üldiselt arvatakse, et siinsed karud jäävad taliuinakusse novembri kuu jooksul ning umbkaudu kaks nädalat enne seda jäävad nende päevased ringkäigud järjest lühemaks ja ka toitumine senisel kujul lõpetatakse – viimane on vajalik soolestiku puhastumiseks.

 

Ega nüüd ei olegi muud, kui soovida karudele rahulikku talveund ja loodame, et keegi neid enne kevadet ei ärataks. Ja kui kõik hästi läheb, siis kohtume kevadel taas!  

 

 

Looduskalender tänab kõiki vaatajaid ja LK foorumi liikmeid salvestuste ja tähelepanekute eest.

 

Meie ülesandeks on varakevadeks uuendada päikesepaneelidel toimiv energiavarustus süsteem. Viimaste aastatega on mets sedavõrra kasvanud, et sügiseks oli toitega tõsiseid raskusi ning noorte puude harvendamisest enam ei piisanud. Suuremad ümberkorraldused oleksid häirinud pruunkarude sisseharjunud rütmi, mis oleks võinud vabalt kajastuda kevadelgi, peale talveunest virgumist. Pruunkarude mälu on väga hea.

 

Kohtumiseni varakevadel.