Uued kaamerad

Looduskalender

KIK toetab:

Novembri teine nädal: kottpime öö

12.11.2012 - 21:45 |  Looduskalender
Kirjutas Kristel Vilbaste, loodusenaine@hot.ee
Pildistas Arne Ader
 
Raagus maastik. Vaade Harimäe tornist
 
Saan puuriida ladumisega lõpule, pimedus on vajunud vastu maad. Pimedus on nii sügav, et kui haaran puu najale toetatud kirvevarre järele, siis ei ole seda seal enam mitte. Mitte midagi ei ole ja midagi ei näe.
 
Nädala neli ilmamärki:
rähniaugud majas,
leevikese kurb hüüd,
sillerdav jää järvekestel
ja pime öö.
 
Õhtune kottpimedus vajub töötegijale pähe kella viieks. Päike ise vupsab maakumeruse taha veelgi varem, juba kolmteist minutit enne kella nelja. Pisut heledust paistab kusagilt kaugelt pilveaugust, aga seda pole nii palju, et näeks sõrme suhu panna. Kummaline on see lumeootuse aeg, kogu loodus on vesimärg ja mustav ning kuudki alles luuakse. Ajalehesabad on täis lahkuvate hingekeste järelehüüdeid ja must masendus on elavategi hinges. Isegi metsalinnud tikuvad seltsi, tihaseisand koputab otse aknale, nabistab siit ja nabistab sealt. Tihase vastu aknaklaasi litsutud must kõhualune on viinud vanarahva mõttele, et see on surma märk. Hullem veel, kui ka harakas kuuseladvas istub, siis on vikatimees kindlasti karjas. Sedaviisi on sügisene külm ja kõle aeg ning seetõttu sagenevad tõved ja tihaste maja juurde tulemine saanud märgilise tähenduse kasvõi Liivi kurvameelses luules: „Tihane lendab mu aknale, kaela alt valge, kõht kollane...“ Aga ei, hingede aeg saab mööda ja me tunneme kollasekõhulistest suurt rõõmu, siis kui nad rasvapalli küljes lennutrikke teevad ja rõõmsalt silma vaatavad. Ja ehkki looduskaitsjad keelavad praegu rangelt lindude toitmise, et see surub alla lindude rändeinstinkti, siis mina küll soovitan õue hingekestele viia oma hommikupudru ülejäägid ja pikk pekiriba. Hoiduda tuleks vaid kommertslinnutoidust, eriti päevalilleseemnetest.
 
Õhus on raudremmelgat: remmelgaseemned lendavad uutele kasvukohtadele
 
Augulised majad
Veel ühed tegelased möllavad majade juures. Rähnid põristavad majatrummi ja miks nad seda teevad, eriti siis kui järgi jäävad päratu suured augud, ei oska öelda ka kogenud linnu - uurijad. Ilmamees Gennadi Skromnov räägib Nõva kandi meeste murest, kus mõnesse majasse on taotud isegi 40 suurt auku, nii et kindlustus oli sunnitud selle augustatud maja lappimiseks koguni raha välja käima. Ta lisab: „Olen märganud, et majad, mille tuulekastid katki taotakse, on enamasti plekk - katusega, võimalik, et selline katus ilmastikuolude muutudes häält teeb, mis viib uudishimulikud linnud uurima, et kas seal ka putukaid on. Ja loomulikult ei hakka nad plekist läbi toksima, vaid ikka altpoolt.“
 
Rähnide talvepesad?
Käitumisökoloog Raivo Mänd aga arvab lisaks: „Ma üldse ei imesta –  pane ennast rähni asemele: kui toksid puud, pead jubedat vaeva nägema, et mingigi augu sisse saad. Toksid aga ehitise laudseina, kohe tekib tohutu suur õõnsus, millel võib olla linnu jaoks nt supernormaalse ärritaja mõju. Seda olen ka korduvalt kuulnud, et püstipidi lauad on ohustatumad.“ Jaanus Elts lisab, et tegelikult on mitmed erinevad põhjused, mis annavad sama tulemuse: majas on auk sees! „Üldiselt võiks kahtlustada, et nad teevad seda talvise magamispaiga rajamiseks, kuid siis jääb arusaamatuks, miks nad mõnel juhul rajavad samasse seina mitu auku. Kuigi ka sellele on võimalik seletus: esimene auk osutus ebasobivaks ja siis püütakse rajade järgmine.“ 
 
Rivaalitsevad rasvatihased: toidumaja juures selgitatakse, kes läheb sööma esimesena
 
Kurguni sulgedes
See, et linnud talvepesasid rajavad, on samuti loomulik. Kaks põldvarblast, keda lastesaamise ootuses kahtlustasin, on mu akna all pesakasti kurguni sulgi ja ebemeid täis kandnud ja kindlasti tuleb neil mõnus talv selles sulismadratsiga talikorteris. Tihasedki poevad talvel kambakesi öösel kusagile ühiskorterisse. Imelik, miks me vahel eeldame, et loomad käituvad ebanormaalselt, suutmata ikka veel näha nende ettenägelikkust ja arukust. Oleks meilgi nii palju mõistust, et rajada endale orava kombel soe puidust talvekorter mõnusa ökotoiduvaruga.
 
Hiirte kohvik
Jah, siiski on üks loomarühm, kelle mõistuses me ikka ja jälle kipume kahtlema – need on hiired. Kui ma nädalalõpus maakodus käisin, siis pani sealne läbu mind ahastama. Palmolive eriti vastiku lõhnaga seep oli jäägitult nahka pandud ja arvata võib, et sööja mitte elavate killas ei pruukinud enam olla. Aga ülejäänud olid haaranud riiulist kohvipaki ja põrandal kohviku asutanud, isegi suhkrutoos oli sinnasamma tiritud. Kuigi... tundub, et kohvikupidaja läks vist lõpuks pankrotti, sest kohvivaru polnud märkimisväärselt kahanenud. Mingil hetkel oli hiiretantsu lõpetanud kõrgem võim, tõenäoliselt nirk, kelle pärast ma eriti ei lõkse ega mürki taha seal kasutada.
 
Väikesed järved said jääkaane. Kühmnokk-luiged
 
TSITAAT:
Kadripäevast võib lutsumõrra jõge panna. Ööd on kadripäeva aegu pimedad. Luts on röövkala, ta läheb mõrda ainult pimedal ööl. Valjala
 
SOOVITUS:
Saarlased on pidanud sauna paratamatult inimese juurde kuuluvaks ja jõudnud järeldusele: kel sauna pole, see polegi inimene. „Saun ta oli muiste inimese elu ja tervis. See loom, mis ilma saunata ää elab, inimesel peab ikka saun olema. Kaarma.
 
Eesti allikad: Glehni allikad
Mustamäe nõlval, Glehni pargi allikaalal avaneb kevaditi 24 allikat, allikate vooluhulk on veerikkal ajal üks kuni kolm liitrit sekundis. Neist veerohkeim on Rõõmuallikas, millel olevat ka raviomadusi. Ajalooliselt olid allikad Iisaku, nimetatud ka Kadaka, Kadakaküla ning Soone oja lätteks, mis paarsada aastat tagasi läbis praeguse Vana - Mustamäe piirkonnas asunud suvilate piirkonda ning võttis seal järsu suuna Kadaka küla ehk tänase Kadaka tee suunas. Sada aastat tagasi rajas von Glehn Iisaku lätete kohale tiigid. Allikad olid nii veerikkad, et toitsid ära Mustamäe basseinid. Allikate vett kasutati Nõmmel joogiks veel 1994. aastal, kuid kuna allikate vesi pärineb Nõmme liivikutest ning seetõttu oleneb vee kvaliteet sellest, kui palju imbub Nõmmel heitvett liiva, siis mindi üle ühtsele veevõrgule. Kõige kummalisem on aga see, et ei elektroonne kirjasõna ega ka minu tuttavad Nõmme elanikud ei mäleta muistseid lugusid nendest allikatest. Küllap peaksime neid ikka ja jälle oma koosviibimistel pajatama.
 
Ootan lugejate lugusid  loodusenaine@hot.ee

Deutsch |  Nädala lugu

 

EST EN DE ES RU  FORUM

       

Minu looduskalender

Aita teha Looduskalendrit - saada oma tähelepanekud ümbritseva looduse kohta. Vajadusel lisa pilt või video.

Minevik

Looduskalender.ee viidakogu

Teised kaamerad  Videod
Must-toonekure videod Lõuna-Belgiast Kurgede ränne (2008-2010) Korallnarmik (2011)
Linnukaamerad Hollandis Kotkaste ränne (2008-2010) Kure TV (2011)
  Raivo rännakud (2007) Kure TV 2 (2011)
  Tooni rännakud (2007) Merikotka TV (2010-2011)
 
 
    Konnakotka-TV (2009-2011)
    Seire-TV (2009)
    Kure-TV (2009)
    Talvine kotka-TV (2008)
    Sea-TV (2008-2009)
© Looduskalender.ee | [mobile] | [e-mail] [Twitter] [Facebook] [Youtube] [Issuu] [RSS] [login]
Väljaandja: MTÜ Fenolo Veeb: Reisijutud.com Pildid, videod ja helid on õigustega kaitstud!
Saidil olevat teavet võib kasutada, kui on viidatud teabe allikale ja autoritele.
  

Powered by Drupal.