looduskalender.ee

Viiendat korda toimuva kuvavõistluse “Maavalla hiied 10225” uues kategoorias ehk pildirühmas “Maailma pühapaigad” esitatud Vepsa pilgeni ande täis ohvrimänd näitas, et ka Peipsi piiri taga hoitakse vanadel kommetel elu sees. Samuti üllatas paljusid vaatajaid foto Iirimaalt, kus vägeva ohvripuu külge oli meile tuttaval kombel seotud ande. Lisaks avardas uus pildirühm pilgu ka ookeani taha Mehhikoni välja, kust vaated pühadele mägedele ja pühadele randadele tõid need kauged maad mõttes väga lähedale.

Maavallas eneseski näib hiiepaiga mõistmine aina avarduvat. Kuigi võidupildil näeme õrna tammeoksa värvilisi annipaelu kandmas, on pildi peategelane ohvrikivi. Tamm või tammesalu pole kuvavõistlusel osalejate seas ammu enam põhiline, mida üles võetakse.” Näeme näiteks Hiie sõpra Martin Kivisood teksades mõnusasti liugukivil liugu laskmas (pildirühmas “Tavad”), Panga panga all üksikut sipelgasuurust inimest imetlemas muistse pühakoha vägevust (pildirühmas “Saare pühapaik”), Kämblal kaarnatiiva jälge puhtal lumikattel allika salapära ehitmas (pildirühmas“Veekogu”). Tammesid on küll endiselt kuvavõistluse tarvis pildistatud rohkesti, ent sel aastal said samavõrra tähelepanu üksikud männid üle Eesti. Ka Hiie sõbraks valitud ristipuude uurija ja teadvustaja Marju Kõivupuu töö on seotud enamasti mändidega, on ju suur osa meie ristipuid just männid.

Kuvavõistluse korraldasid Maavalla koda, Hiite Maja SA ja Tartu ülikooli looduslike pühapaikade keskus. Kuvavõistluse hindamiskogu esimeheks oli loodusfotograaf Arne Ader. Kõiki võistlusel osalenud töid näeb aadressil www.maavald.ee, lingi “kuvavõistlus” alt.

 

Helen Arusoo

 

 

Fotod:

 

Mana Kaasik

Marju Kõivupuu – Hiie sõber 10225.

Laupäeval Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud Hiie väe tunnustamissündmusel kuulutati aasta Hiie sõbraks ristipuude uurija ja hoidja Marju Kõivupuu.

 

AIN RAAL

Peaauhind.“Hiieline”. Tammealuse hiis Virumaal Mahu (Viru-Nigula) kihelkonna Samma kylas.

Samma külas paiknevat hiit tunneb rahvas Tammealuse hiiena. Iidse mahapõletatud hiietamme asemel kasvab praegu u 70 aastat vana tamm. Koos ohvrikiviga moodustab ande kandev noor puu iseäranis hiielise paiga.

 

KARL KAISEL

Noorte peaauhind. “Nukk”.

Ilumäe hiiepärn ehk Hiie-niinepuu Virumaal Torvastvere (Kadrina) kihelkonna Ilumäe külas.

Olime perega reisimas mööda Lahemaad, kui nägime tee ääres Hiiepuud. Otsustasin näidata 4-aastasele õele pyha puud. Kui ta oli Niinepuud uurinud, leidis ta väikese nuku, millest ma ka pildi tegin.

 

MATS KANGUR

Parim püha veekogu ülesvõte. “Kaaren käis Kämbla allikal”.

Kämbla allikas Harjumaal Kose kihelkonna Oru kylas.

Kosutava veega allikal oli enne mind käinud ka üks teine hingeline. Tiivajälje järgi võis arvata, et kaaren.

Kämbla allikas kannab endaga iidse küla nime. Küla ennast enam ei tunta. Oru mõis olla ära kaotanud.

 

MARGUS VALT

Ohvripuu Tara mäel Iirimaal.

 

PILLE PORILA

Parim pühapaikadega seotud tavade ülesvõte. “Hiiesõber Lalli Liukivil”

Liukivi Muhumaal Lalli külas.

Ka Maavana kivi või Kivivana, kust sajandeid või enamgi on liugu lastud ning õiget väge saadud. Suurepärane rahvavalgustaja ja hakkaja hiiesõber Martin Kivisoo näitab vihmast ilma trotsides head eeskuju, kuidas mingile murele või tõeliselt soovitule keskenduda, et Maavana saaks asja kordamineku eest hoolitseda. Eeskuju oli nakkav ja nii mõnigi jätkas rännakut mööda Tihuse pärimuskultuuri rada porise püksitagumikuga. Vana kombe kohaselt olevat aga liugu lastud palja istmiku peal.

 

KALEV VIIK

Parim pühade puude ülesvõte. “Püha kynnapuu”

Hiiekünnapuu Läänemaal Lääne-Nigula kihelkonna Palivere aleviku läheduses.

Mööda sõites olen tihti seda salapärast puud imetlenud. Ühel kevadpäeval olid ilmaolud sobivad ja ma tegin sellest künnapuust rea pilte.

 

MARJE VANN

Parim pühade kivide ülesvõte. “Püramiid”.

Püha leppe kivid Hiiumaal Pühalepa kihelkonna Pühalepa külas.

Arvatakse, et tegu on jumalaga tähtsate lepete sõlmimise ja arupidamise kohaga. Rahvasuu räägib, et siia tõid vanad meresõitjad jumalate meeleheaks enne ohtlikule reisile minekut õnnekive. Või oli rikkal mõisnikul plaan siia püramiid ehitada, mine tea.

 

HEIKI MAIBERG

Parim looduskaitseaineline pühapaiga ülesvõte – “Proomu allikas”

Proomu allikas Harjumaal Keila kihelkonna Rannamõisa külas. Allika kaldail kasvav vägev karulauk on looduskaitse all. Läheduses asub Taari rändrahn.

Tänu Maavalla koja vihjele on mul nüüd allikas, kus käia.

 

ARVO MEEKS

Parim Vana-Võromaa pühapaiga ülesvõte – “Ohvrimänd”

Ohvripetäi Vana-Võromaal Hargla kihelkonna Tsirgumäe kylas (Valga maakond, Taheva vald). Ohvripetäi asub kunagisel Liivimaal Eesti ja Läti piirijõe Koiva vahetus läheduses.

Ohvrimännist kuulsin kohalikult elanikult, kes mind ka puu juurde juhatas. Nähes, et puu pole just paremas seisus, kuid ometigi väga iidne ja muljet avaldav, tekkis  tahtmine tagasi tulla ning hetkeolukord ajalukku talletada. Mingi vägi kannustas mind tagasi tulema öösel ja puu erilisemalt jäädvustama. Päeval poleks puu piisavalt rõhutatud. Vihmakrabin öises tuulevaikuses ja õrna kuupaiste kuma tegid seal viibimise eriliselt meeldejäävaks.

 

PILLE PORILA 

Parim saarte pühapaiga ülesvõte. “Panga panga kaitse all”.

Panga pyhapaik Saaremaal Mustjala kihelkonna Panga kylas.

Mustjala Panga järsk ja kõrge paekallas on olnud ammuseks ohverdamiskohaks. Heinaleedol (02.07.) ja karusepäeval (13.07.) on tehtud seal tuld ja peetud püha. Pangal olevat olnud kunagi ka puusammas või jumalakuju, kuhu kalaõnne pärast andi viidi. Pangast paarsada meetrit eemal on teine veealune pank, mille kohal sageli lained vahutavad. Seal on valatud merejumalale kahjaks õlut ja viina.

Minuarust on pildile jäänud ka panga-vanamehe kõiketeadev ja looduslikult ülev näo külgvaade, paekalda ylemises kolmandikus.

 

ANNIKA MICHELSON

Maailma pühapaikade parim ülesvõte. “Inimine ja puuvaim”.

 Pyha mänd Vepsamaal Arhangelski oblastis Kenozero rahvuspargis Vershinino ja Ust-Pocha vahel.

Tänavu 22.08 külastasime Ust-Pocha kyla ja teel sinna palusime vana pyhapuu juures peatust. Puu juures oli pink ja laud. Puule oli riputatud silt, millele oli vene keeles punaselt kirjutatud: "Ma armastan sind".

Meile öeldi, et ei tohi pildistada kui keegi anni annab või ohvripaela seob. See mõjub inimisele halvasti, eriti sellele kes pildi peal anni annab.